Jõhvi Kontserdimajas eksponeeritakse Jõhvi Muuseumi Seltsi fotonäitust „Vana Jõhvi hävimise lugu“
Category : Uncategorized
Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade
16.04.2024
2024. aastal möödub 80 aastat II maailmasõja 1944. aasta lahingutest Eestis. Jõhvi Muuseumi Selts avab 18. aprillil Jõhvi Kontserdimaja Salva saalis näituse „Vana Jõhvi hävimise lugu“, mis kajastab läbi fotokaadrite Jõhvi linna saatust II maailmasõjas ning selle kajastusi 1943. ja 1944. aasta eesti ajakirjanduses.
1944. aasta sõjasügiseks olid Jõhvi linnast alles jäänud vaid varemed. Juba aasta varem, 3. augustil 1943 oli tuleroaks langenud kolmandik linna, peamiselt Narva maantee piirkonnas. Toonane suurpõleng sai alguse süttinud leerimajast, kust tuli kandus edasi kiriku pilpakatusele ja tornikiivrile, mis saigi linnale saatuslikuks. Tugeva läänetuule tõttu levisid põlevad katusepilpad ka naaberhoonetele. Kokku hävis Jõhvi põlengus 92 elumaja ja 129 kõrvalhoonet ehk umbes 1/3 Jõhvit, kaks inimest sai surma ja kümned põletushaavu. 729 inimest põles puupaljaks, sest tulemöllus ei saanud keegi peale iseenda suurt midagi päästa. Eesti Rahva Ühisabi üleskutsel toimusid 1943. aasta suve lõpus üle kogu Eesti korjandused, sh Saksa armees Eesti väeosades Jõhvi tuleõnnetuse ohvritele.
Seda põlengut on nimetatud ka Eestis XX sajandi üheks suuremaks tulekahjuks, kus Jõhvi vanim ja tähtsaim tänav, Narva maantee, põles ligi kilomeetri pikkuselt lagedaks. Selle suurpõlengu fotojäädvustused on jõudnud meieni Jõhvis viibinud ajaleht Postimehe ja Eesti sõjakirjasaatjate grupi fotograafi Karl Nikolai Hinzeri fotokaamera abil. Need unikaalsed fotod asuvad praegu Saksamaal, Herderi Instituudis Marburgis.
Järgneval, 1944. aasta Punaarmee lennuväe pommirünnakutes Jõhvi raudteejaamale hävisid linnas veel mitmed hooned ja elumajad ning viimased veel terveks jäänud ühiskondlikud hooned lasksid õhku taganevad saksa väed.
“Vanaks Jõhviks” nimetavad põlised jõhvilased hellitavalt sõjaeelset linnakeskust, mis kujutas endast samasugust hubast “väikest puust linna” nagu neid sel ajal Eestis mitmel pool leidus. Sõjaeelset Jõhvit on jäänud meenutama vaid vähesed säilinud fotod ning sõja üle elanud inimeste mälestused.
Näituse fotod pärinevad Eesti Rahvusarhiivi, SA Virumaa Muuseumid ja SA Iisaku Kihelkonna Muuseumi fotokogudest, Herderi Instituudist Saksamaal ning erakogudest.
Näituse kontseptsiooni koostas, fotod valis ja tekstid kirjutas Vallo Reimaa. Näituse kujundas ja trükkis OÜ Charlot Jõhvi Reklaamibüroo.
Näituse valmimist toetasid Jõhvi Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp ja Herderi Instituut Marburgis, Saksamaal, kes annetas K. Hinzeri fotod seltsile tasuta kasutamiseks.
Lisainfo:
Anne-Ly Reimaa
Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige
Tel: 5223305
e-post: info@johvimuuseum.ee
