Category Archives: Uncategorized

  • 0

Juulis toimuvad Jõhvi Mihkli kirikus Peeter Südale pühendatud XIII Jõhvi orelimuusika pooltunnid

Category : Uncategorized

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

30.juuni 2020

Jõhvi Mihkli kirikus toimub juulis kolmel neljapäeva õhtul  – 9., 16. ja 23.juulil festival „Orelimuusika pooltunnid“, mis on pühendatud eesti helilooja ja organist Peeter Südale. Toredaid kontserdielamusi pakuvad orelil  9.juulil Svetlana Kekiševa ja Erika Jefimova, 16. juulil Birgitta-Selestina Petropavlova ning  23.juulil Tuuliki Jürjo orelil ja Susanna Viktoria Mõtsmees torupillil. 

Peeter Südale arhiivist on välja kasvanud praegune Eesti Teatri– ja Muusikamuuseum Tallinnas. Festivali raames on kavas avada kirikus ka temaatiline näitus.

Orelimuusika pooltunde korraldab Jõhvi Muuseumi Selts koostöös Lasnamäe Muusikakooli direktori Erika Jefimovaga. Jõhvi Mihkli kiriku XIII orelimuusika pooltundide toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Jõhvi Vallavalitsus, Jõhvi Muuseumi Selts, EELK Jõhvi Mihkli kogudus ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.

Kõik kontserdid algavad kell 18 ja on tasuta.

Kontakt:

Astrid Niinepuu

Jõhvi Muuseumi Selts

Telefon:  5187590, e-post: astrid.niinepuu@mail.ee


  • 0

Reedel, 17.aprillil möödus kindral Aleksander Tõnissoni sünnist 145 aastat

Category : Uncategorized

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

17.04.2020

Aleksander Tõnisson  (1875-1941) oli Eesti riigi suurkuju, kes juhatas  Vabadussõjas Viru rinnet. Tema teeneks on  Loodearmee desarmeerimine  ning interneerimine Vabadussõjas, sõjategevuse juhtimine idarindel 1. diviisi ülemana . Pärast Vabadussõda oli A. Tõnisson vaheldumisi 1. ja 3.diviisi ülem, ühtlasi ka Sõjanõukogu liige, 1920.aasta juulist oktoobrini sõjaminister. Hilisema Eesti kaitseministrina (1932-1933) oli ta üheks Eesti kaitsepoliitika kujundajaks, olles ministriameti järel kaitseministri nõukogu alaline liige. Kaitseväe teenistusest errumineku järel oli Aleksander Tõnisson tegev Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapeana. Jõhvi lähedal asuva Edise mõisasüdame  sai Aleksander Tõnisson kingiks teenete eest Vabadussõjas. Aleksander Tõnisson arreteeriti Edisel  1940.aasta detsembris Nõukogude okupatsioonivõimude poolt ja hukati Patarei vanglas 30.juunil 1941.aastal.

Kindramajor Aleksander Tõnissoni mälestusmärk seisab Jõhvi Keskväljakul, Tallinna ja Tartusse suunduvate teede ristumispaigas. Tõnissoni ausamba autor on professor Jaan Vares. Ausammas püstitati Jõhvi  kodanikualgatuse korras 2005.aastal.

Meie kindrali ausambale asetas tema sünnipäeval lillepärja Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige Kalev Naur.

Lisainfo:

Anne-Ly Reimaa

Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse esimees

Tel: 5223305 e-post: info@johvimuuseum.ee




  • 0

Jõhvi Mihkli kirikus on kalendrite näitus

Category : Uncategorized

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

12.märts 2020

Jõhvi Mihkli kirikus on avatud näitus „”Kalendrid mõõdavad aega“ . Näitus on koostatud Kihelkonnamuuseumi fondidest. Vanim kalender näitusel on 1863.aastast.

Sõna „calendarium“ tähendas algselt võlaraamatut. Aegade jooksul on kasutatud mitmesuguseid ajaarvamise viise. Kõik need põhinevad Kuu või Päikese liikumisel. Vanim Euroopas teadaolev kalender oli egiptlaste kalender, mille aastas oli 365 päeva. Sama kalendri võtsid üle ka roomlased. Et tegelik aasta oli 6 tunni võrra pikem, tegi Rooma riigi keiser Julius Caesar aastal 46 e.m.a Aleksandria astronoomi Sosigenese ettepanekul kalendrisse paranduse: iga nelja aasta järel seati sisse liigaasta, milles oli 366 päeva. Parandatud kalendrit hakati keisri nime järgi kutsuma juuliuse kalendriks.

Aasta  algus 1. jaanuarile  II sajandil , mil Vanas-Roomas alates 153. aastast e.m.a. hakati määrama Rooma konsuleid ametisse alates 1. jaanuarist. Paavst Gregorius XIII valitsemisajal võeti ette uus kalendriparandus ja 1582. a hakkas kehtima nn. Gregoriuse kalender, mis määras itaalia matemaatiku L. Lilio arvutuste kohaselt liigaastateks need, mille kahest viimasest numbrist koosnev arv jagus neljaga, v.a. täissajalised aastad, mis ei jagunud 400-ga. Gregoriuse kalender võeti rooma-katoliku kiriku mõjualadel kasutusele samal ajal kui Roomas. Germaani aladel mindi uuele päevade loendamise süsteemile üle 1700.aastal, Suurbritannias ning Briti kolooniates 1752.aastal, Venemaal 1918. ning Türgis 1927. aastal

Tänapäeva astronoomide väitel kestab päikesekalendri aasta 365 päeva, 5 tundi, 48 minutit ja 46 sekundit. Tänaseni on kasutusel ka kuude nimed, millest osa tähistab kuu järjekorranumbrit vanas kalendris, osa isiku või jumala nime, kellele kuu oli pühendatud.

Selle aasta mais on kavas Jõhvis avada täiendav kalendrinäitus Tallinna Linnamuuseumi kogudest.

Näituse koostaja on Astrid Niinepuu. Näitus Jõhvi Mihkli kirikus jääb avatuks kuni 1.maini 2020.

Kontakt:

Astrid Niinepuu

Jõhvi Muuseumi Selts

Telefon:  5187590, e-post: astrid.niinepuu@mail.ee


Arhiiv