Jõhvi suurkujud

220px-C_I_P_Hesse_02ausCarl Immanuel Philipp Hesse (13. september 1875 Sangaste – 18. detsember 1918 Maidla mõis (mõrvatud bolševike poolt)) oli luterlik kirikuõpetaja ja tuntud  kirjaniku Hermann Hesse vanaonu pojapoeg. Tema isa Theodor Heinrich Renatus Hesse oli 18711903 Sangaste koguduse õpetaja. Tema kaks venda olid samuti vaimulikud – vend Albert Freimund Daniel Hesse oli 19051918 Sangaste koguduse õpetaja, teine vend Eduard Alexander Hesse  luterlik vaimulik Jekaterinoslavis.

Sangastes kirikuõpetaja peres 1875. aastal kuuenda pojana sündinud Carl Hesse oli pärast õpingute lõpetamist Tartu ülikoolis ning prooviaastat Viljandis teenimas aastail 1907–1918 Jõhvi kogudust. I Maalilmasõja ajal 19151916 pagendati C. I. Ph. Hesse Siberisse Irkutskisse.

Eesti Töörahva Kommuuni eest otsustas Hesse koos naise ja nelja väikese lapsega eemale hoida. Nad leidsid varjupaiga Lüganuse kihelkonnas, kus said elada segamatult kaks ja pool nädalat, enne kui enamlased pastorile järele tulid ning Maidla mõisa viisid. Hesselt nõuti, «et ta tunnistaks kõik oma jutlused pettuseks». Rängalt piinatuna (tal torgati välja silmad) lasti 43-aastane Hesse 18. detsembri hommikul maha. Märtrina hukkunud Carl Hesse on maetud Jõhvi kalmistule ning talle on paigaldatud mälestustähis ja -pink Jõhvi kirikusse.


Jaak-VarikJaak Varik (19. august 1882 Tarvastu kihelkond – 9. juuli 1941 Jõhvi) oli Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja aastail 1922–1941 ja Narva-Alutaguse praost aastail 19231941. 1939. aasta kirikukriis viis EELK piiskopi ja kiriku juhtkonna ametist tagandamiseni, mille järel määrati Jaak Varik EELK hooldajaks. Alates 1931. aastast oli Jaak Varik  ajakirja Eesti Kirik peatoimetaja.

Jaak Varik oli abielus Gertrud Veronika Raamiga. Tema poeg Jaan Varik oli samuti kirikuõpetaja. Teine poeg Jaak (1916–1941) oli sõjaväelane, kes teenis rühmaülemana 1. suurtükiväegrupis Narvas ja hiljem Punaarmee 627. kergesuurtükiväepolgus Tamsalus Kiltsis, kust ta 1. detsembril 1940 teenistusest vabastati mittesobiva sotsiaalse päritolu tõttu. Saksa-Vene sõja algupäevi  metsavendade grupi ülemana korraldas poeg Jaak rünnaku Kiviõli raudteejaamale ja langes 7. juulil 1941 Kiviõli rajoonis haavatuna punaste kätte, kes ta surnuks piinasid.

Praost Jaak Varik varjas end 1941. sõjasuvel Jõhvi lähedal asuvas talus, sest teda süüdistati salakuulamises sakslaste kasuks. Ta perekond, abikaasa ja tütar arreteeriti. Perekonnaisana andis J.Varik end vabatahtlikult punavõimude kätte, mille järel ta naine ja tütar vabastati, kuid praost ise mõrvati  hävituspataljonlaste poolt Toila lähedal Kõrve metsas.  Kui hiljem ta laip leiti, oli see nii moonutatud, et omaksed tundsid  ta ära  ainult riietest ja saabastest. Jaak Varik maeti koos pojaga Rakvere Kolmainu kalmistule 22.08.1941.a. Märtrina hukkunud Jaak Varikule (seenior) on paigaldatud mälestustähis ja -pink Jõhvi kirikusse.

Jaak Variku tütar Gertrud (6. oktoober 1914 Tartu – 29. aprill 1982) oli Jaan Kiivit seeniori abikaasa. Teine väimees, tütre Irene abikaasa Ferdinand Veike, oli Eesti Nukuteatri esimene peanäitejuht. Kolmas tütar Veronika (Holz) lahkus sõja ajal kodumaalt ja suri Austraalias.

Tagasi


Arhiiv