Jõhvi mõis

Jõhvi mõis (Gewi, hiljem Jewe) oli rüütlimõis, millest esmased teated pärinevad aastast 1336. Toonane omanik oli Nicolas de Geyvi. Aastast 1491 kuulus mõis Narva ordufoogtile. 1625.aastal kingiti mõisavaldus Riia raehärrale Gotthard Wellingkile, seejärel kuulus mõis nii Wellingkite, Bergide kui ka Schwebside perekondadele. Mõisa lasi 1770. aastail esinduslikult välja ehitada Karl Friedrich von Schwebs ning ajuti oli seal isegi kaks härrastemaja.

1810.aastal omandas mõisa kreisimarssal krahv Robert Archibald Douglas, kellelt see peagi pärandus lgelströmidele. 1867. aastast oli mõis Girard de Soucanton’de aadliperekonna omanduses, kelle käest see 1919. aastal ka võõrandati. 1871–73 ehitas Maurice Girard de Soucanton Jõhvis välja suursuguse historitsistliku peahoone, mida kroonis võimas kaheksatahuline haritorn. Hoonet ilmestasid lamedad katused ja kaaraknad, suur osa siseruume oli võlvitud, hoone detailid disainitud neorenessanss-stiilis. Kõrvalhoonete enamik paiknes peahoonest edelas. Arvatavasti 19. sajandil rajati ka avar park koos kanali ja tiikide süsteemiga, mis asus peahoone taga. Jõhvi ajalooliselt teeristilt, Narva–Tallinna ning Narva–Tartu maanteede hargnemispaigalt viis mõisasüda¬messe üle 400 meetri pikkune allee.

1920. aastatel oli mõisas kool. Mõisa treppidel ja pargis ka alevi suurüritusi, Jõhvi laulupidusid. 1928.aastal asus mõisa Eesti Kaitseväe 4. üksik jalaväepataljon.

Teise maailmasõja ajal oli mõis Saksa sõjaväe kasutuses hospidalina. Taganevad saksa väed lasid mõisahoone 18. IX 1944 koos paljude teiste Jõhvi ehitistega õhku. 1992. aastani asusid mõisa territooriumil Nõukogude sõjaväeosad.

26. augustil 1978. aastal valmis endise Jõhvi mõisa peahoone asukohale arhitekt Rein-Mihhail Heiduki projekteeritud 800-kohalises saaliga Jõhvi kultuuripalee Oktoober. 11. novembril 1993 sai kultuuripalee Oktoober uue nime – Jõhvi Kultuurikeskus – ning tegutses edasi Jõhvi linna haldusalas.

Tänapäeval asub mõisa peahoone kohal Jõhvi kontserdimaja. Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Jõhvi Linnavalitsuse, ehitusfirma AS FKSM ja SA Eesti Kontserdi koostöös alustati 6. oktoobril 2004. aastal Jõhvi Kultuurikeskuse renoveerimist. Jõhvi kontserdimaja avas oma uksed 8. oktoobril 2005. aastal. Kontsertimaja arhitektideks on Ra Luhse ja Tanel Tuhal, suurepärase akustika on kontserdisaalidele loonud Linda Madalik. Kontserdimajas asuvad kino Amadeus, Jõhvi Linnagalerii, Jõhvi Muusikakool, Jõhvi Huvikeskus ning kohvik.