• 0

Reedel, 22. märtsil toimub Jõhvi Mihkli kirikus orelikontsert

Category : Uncategorized

Jõhvi muuseumi seltsi pressiteade

19.03.2019

Reedel, 22. märtsil toimub Jõhvi Mihkli kirikus orelikontsert

Reedel, 22. märtsil kell 12 toimub toimub Jõhvi Mihkli kirikus orelikontsert, kus musitseerib Tuuliki Jürjo ja duett „Klassika“, kus laulavad Tatjana Dobrõševa (sopran) ja Izida Galimova (mezzosopran).  Kavas Bachi, Telemanni, Mendelssohni, Saint-Saensi ja Tuuliki Jürjo teosed.

Kontakt:

Astrid Niinepuu

Jõhvi Muuseumi Selts

Telefon:  5187590, e-post: astrid.niinepuu@mail.ee


  • 0

Jõhvi Muuseumi Selts korraldab 18.aprillil kindral Aleksander Tõnissoni sünnipäevale pühendatud konverentsi „Vabadussõja kangelasi mälestades“

Category : Uncategorized

Jõhvi muuseumi seltsi pressiteade

19.03.2019

Jõhvi Muuseumi Selts korraldab 18.aprillil Jõhvi Vallavalitsuse saalis kindral Aleksander Tõnissoni sünnipäevale konverentsi „Vabadussõja kangelasi mälestades“.

Eesti Vabariik 100 tähistab sel aastal Vabadussõjaga seotud sündmusi. Konverents on pühendatud kindralmajor Aleksander Tõnissoni (17.04.1875-30.06.1941) 144. sünnipäevale.

1919. aasta jaanuaris algasid Vabadussõjas lahingud, mis muutsid oluliselt sõja käiku. Sel ajal juhatas Viru väerinda kindral Aleksander Tõnisson.. 16.01.1919 toimusid ägedad lahingud Järve, Kohtla, Pagari ja Sompa külas. Ohvriterikkaim lahing oli Järve ja Kohtla külas , kus oma elu jätsid kümme Kalevi Maleva võitlejat: Nende auks on püstitatud Kohtla-Järve Vanalinnas mälestussammas. Pagari lahing tõi kaasa Jõhvi vabastamise, mis omakorda avas tee Narva tagasi võitmisele. Selles lahingus võitles koos eestlastega ka baltisakslastest koosnev Balti pataljon ja 5. jalaväepolgu ülem polkovnik Nikolai Reek. Jõhvi vabastamisel oli suur osa ka Jõhvi Kaitseliidu võitlejatel. Pagari lahing on üks vähestest Vabadussõja lahingutest, mille ümmargusi aastapäevi tähistatakse tänapäeval lahingurekonstruktsiooniga. Pagari lahingu kohta märgib mälestuskivi Pagari pargis.

Konverentsi ettekanded tutvustavad Soomusrongi nr.1 patareiülem leitnant Reinhold Sabolotny tegevust ja Sabalotnyde suguvõsa ajalugu Iisakus ning Soome vabatahtlike tegevust Virumaal 1919.aastal. Samuti antakse ülevaade Järve ja Pagari lahingutest 1919.aasta jaanuaris.  

Konverentsi korraldab Jõhvi Muuseumi Selts koostöös Kaitseliidu Alutaguse maleva ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega. Konverentsi toimumist toetavad Jõhvi Vallavalitsus, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp ja Jõhvi Muuseumi Selts.

Vabadussõda oli sõda Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918. aastal kuni 3. jaanuarini 1920. aastal Nõukogude Venemaaga. 1919. aasta juunis ja juulis  toimus lahingutegevus Landeswehri vastu. Vabadussõja tulemusel tõrjuti Punaarmee Eestis välja ja Tartu rahulepinguga 2. veebruaril 1920 tunnustati Eesti riiklik iseseisvus. 

Vabadussõja 100. aastapäeva meenutamiseks ja mälestamiseks toimub Eestis sel aastal  mitmeid sündmusi ja tseremooniaid. Mööda omaaegset lahingutegevuse marsruuti sõidab ka soomusrong, mis on Jõhvis raudteejaamas hilissügisel, 21.-30. novembril 2019. 

Konverentsi täpsem ajakava on leitav Jõhvi Muuseumi Seltsi kodulehel: http://johvimuuseum.ee/aleksander-tonissoni-konverents-2019/

Ülevaade Vabadussõja käigust EV100 kodulehel: https://www.ev100.ee/et/vabadussoda-100

Lisainfo:

Anne-Ly Reimaa

Jõhvi Muuseumi Seltsi esimees

Tel: 5223305

e-post: info@johvimuuseum.ee


  • 0

Jõhvis süüdatakse 5.aprillil Eesti Asutava Kogu 100.aastapäeva puhul mälestusküünal Eesti rahvuslikule suurkujule Peeter Põllule

Category : Uncategorized

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

19.märts 2019

Jõhvi Vallavalitsuse hoones süüdatakse 5.aprillil kell 12 Eesti Asutava Kogu 100.aastapäeva puhul mälestusküünal Eesti rahvuslikule suurkujule Peeter Põllule

Sel aastal möödub 100 aastat Eesti Asutava Kogu valimistest. Asutav Kogu oli esimene Eesti rahva poolt valitud rahvaesindus, mille põhiülesandeks oli Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Eesti Vabariigi esimese demokraatliku esinduskogu valimise juubeliaastat tähistatakse sel aastal Eestis 5.aprillil, mil süüdatakse kõikides Asutava Kogu rahvasaadikute sünnikohtades mälestusküünal. Ainuke Jõhvist kihelkonnast pärit Asutava Kogu liige oli Eesti rahvuslik suurkuju, haridus- ja riigitegelane, teoloog Peeter Põld. Peeter Põldu peetakse eestikeelse koolihariduse rajajaks ja ülesehitajaks.

Jõhvi ja Jõhvi kihelkonnaga seob Peeter Siegfried Nikolaus Põldu tema sünnipaik, Puru küla ja sealasuv koolimaja, kus Peeter Põllu isa oli külakooli koolmeister. Perekonnas oli kümme last, neist Peeter Põllu kõrval tuntuim Harald Põld, kirikutegelane ja piiblitõlkija ning mitmete eesti keele grammatikate autor.

Peeter Põld õppis Puru külakoolis, seejärel Rakvere ja Narva linnakoolis ning aastatel 1890-1898 Narva gümnaasiumis. 1898.aastal astus Peeter Põld Tartu Ülikooli usuteaduskonda, kus teoloogiakandidaadi kraadi omandas õpingute järel 1907.aastal . Juba üliõpilasaastail sidus ta end paljude ühiskondlike ülesannetega, sealhulgas karskusliikumisega ja töötas Postimehe toimetuses. Ülikooli lõpetamise järel oli Peeter Põld aastatel 1908–1918. esimese eestikeelse pedagoogikaajakirja „Kasvatus ja Teadus“ asutaja ning toimetaja ja  Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi (ENKSi) Tütarlaste Gümnaasiumi direktor Tartus.  

Peeter Põllu eestvõttel toimusid 1917.a. aprillis ja juunis esimesed rahvahariduse kongressid. Temast sai samal aastal asutatud Eesti Õpetajate Keskliidu esimees. Peeter Põld oli Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige ja  Eesti Vabariigi Ajutise valitsuse esimene haridusminister. Vabadussõja puhkedes määrati ta Tartu Ülikooli kuraatoriks. Teenete eest rahvusülikooli loomisel ning arendamisel tunnustati Peeter Põldu esimese eestlasena filosoofia audoktori – dr. phil. honoris causa– kraadiga 1927.aastal.

Peeter Põld oli aktiivne poliitikategelane, Riigikogu I, III ja IV koosseisu liige ja aastatel 1921-1930 Tartu linnavolikogu esimees. Peeter Põld abiellus 1908.aastal Helmi Põlluga, nende perre sündis 11 last.

Peeter Põld on maetud Tartu Pauluse kalmistule. Tema pronksist monument püstitati Tartusse 2008.aastal riigimehe 130. sünniaastapäeval.

Anne-Ly Reimaa

Jõhvi Muuseumi Seltsi esimees

Täiendav info: http://www.tlu.ee/peeter_pold/peeter_pold.html

Kontakt:

Astrid Niinepuu

Jõhvi Muuseumi Selts

Telefon:  5187590, e-post: astrid.niinepuu@mail.ee


Arhiiv