• 0

Jõulujumalateenistused Jõhvi Mihkli kirikus

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

21.12.2017

 

Jõhvi Mihkli kirikus toimub 22-31.detsembrini  kümme jumalateenistust. Teenistused on eesti, soome ja vene keeles.

Teenistuste ajakava:
22.12     kell 18.00  kontsertjumalateenistus. Esineb Kirderanniku Segakoor.
23.12     kell 15.00  kontsertjumalateenistus. Esinevad Maria Veretenina – sopran
Jelena Ossipova – kitarr
Kristi Mühling – kannel
Svetlana Kekiseva – orel
24.12     kell 10.00  IV Advendi jumalateenistus armulauaga
kell 16.00  Püha Jõuluõhtu jumalateenistus armulauaga
25.12     kell 10.00  I Jõulupüha jumalateenistus armulauaga
kell 12.00  venekeelne jumalateenistus armulauaga
kell 13.00  soomekeelne jumalateenistus armulauaga
26.12     kell 10.00  II Jõulupüha jumalateenistus armulauaga
31.12     kell 10.00  jumalateenistus armulauaga
kell 18.00 Vana-aasta õhtu jumalateenistus armulauaga

Jõhvi Muusemi Selts soovib kõigile kauneid jõule ja head uut aastat!

Kontakt:

Astrid Niinepuu

Jõhvi Muuseumi Selts

Telefon:  5187580, e-post: astid.niinepuu@mail.ee


  • 0

Jõhvi Mihkli kirikus on avatud jõulu- ja uusaasta postkaartide näitus sarjast „Need vanad postkaardid“

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

27.11.2017

Jõhvi Mihkli kirikus on avatud jõulu- ja uusaasta postkaartide näitus sarjast „Need vanad postkaardid“

Alates 29. novembrist on Jõhvi Mihkli kirikus võimalik tutvuda 1920. ja 1930.aastate jõulu- ja uusaasta postkaartide näitusega. Klaasvitriinides on eksponeeritud 138 jõulu- ja uue aasta tervitustega  originaalpostkaarti. Lisaks on vaatamiseks köidetud ka 108 koopiat vanadest postkaartidest.

Postkaartide saatmine  nii sünnipäevaks, jõuludeks kui ka uueks aastaks on ilus traditsioon.  Postkaardid võeti kasutusele 1869. aastal Austria-Ungaris. Esimesed postkaardid olid piltideta, kus kaardi üks pool oli teate, teine aadressi jaoks. Venemaal tulid postkaardid käibele 1872. aastal. Pildid ilmusid postkaartidele Prantsuse-Preisi sõja ajal 1870–71 ja selle järel alates 1875. aastast, mil raamatukaupmehed äri edukuse tõstmiseks hakkasid kaartidele paigutama isamaalisi pildikesi. Eesti entsüklopeedia andmeil ilmusid Eesti esimesed piltpostkaardid 1895. aastal Tartu raamatukaupmeeste E. Justi ja K. Ungeri väljaandel. Samast aastast on pärit postkaartidel pealetrükk “Head uut aastat!”.

Näituse koostaja on  Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige Astrid Niinepuu. Tegemist on teise näitusega sarjast “Need vanad postkaardid”. Näituse avamine toimub Jõhvi Mihkli kirikus kolmapäeval, 29.novembril kell 15.00.

 

Kontakt:

Astrid Niinepuu

Jõhvi Muuseumi Selts

Telefon:  5187580, e-post: astid.niinepuu@mail.ee


  • 0

Jõhvi Mihkli kirikus on oktoobris avatud reformatsiooni 500.aastapäevale pühendatud näitus

Category : Uncategorized

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

15.10.2017

Alates 9. oktoobrist on Jõhvi Mihkli kirikus avatud reformatsiooni 500.aastapäevale pühendatud näitus „Lutheri radadel. Reformatsioon.“

Näituse külastaja saab postkaartide kaudu tutvuda Martin Lutheri radadega: sünnilinnas Eislebenis, Lutheri kooli linnas Eisenachis, Erfurtis, kus Luhter elas üliõpilasena ja mungana, Marburgis, kus toimus Lutheri ja Zwingli vaheline teoloogiline vaidlus armulauateemal, Wartburgis, kus Luther tõlkis Uut Testamenti ning Wittenbergis, kus ta oma perega elas, teenis linnakirikut ning naelutas 1517.aastal Lossikiriku uksele ajaloolised 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise, samuti Lutheri haual Wittenbergi lossikirikus. Näitusel on ka Lutherit ja reformatsiooni kajastavad raamatud, näiteks saksakeelne Katekismus aastast 1859 ning „Õndsa Luteruse Väikene Katekismus seletustega“ aastast 1917, II maailmasõja eelset ja tänapäeva kirjandust, samuti mõned meenemündid ning valik reformatsiooniteemalisi marke aastatest 1951-2017.

Martin Luther (1483-1546, sünninimi Martin Luder) oli  saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, teoloogiadoktor ning Wittenbergi linnakiriku koguduse õpetaja, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi, eriti luterlust, ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Aastal 1522 ilmus tema tõlgitud Uus Testament ning aastal 1534 Piibli tervikteksti tõlge, pannes aluse tänapäeva saksa kirjakeelele. Tema komponeeritud ja sõnastatud on luterliku kiriku hümn „Üks kindel linn ja varjupaik.“ Kokku on Luther loonud üle 30 laulu, tema koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Lutheri õpetuse alusel, mille kiirele levikule aitas kaasa trükikunst, kujunes katoliku kirikust lahku löönud protestantlik usuvool – luterlus, mis leidis enim toetajaid Põhja-Saksamaal. Trento kirkukogul (1545-1563)  sai alguse Rooma paavsti poolt organiseeritud püüdlus tõkestada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, kuid Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse.

Näituse on koostanud Jõhvi koguduse assistent-arhivaar Anneli Lein.  6. novembril avatakse kiriku pikihoones ka EELK Konsistooriumi poolt koostatud rändnäitus, mis tutvustab reformatsiooni  tekkelugu, levikut Euroopas ja luterliku kiriku rolli meie maa kultuuri- ja haridusloos ning rahva igapäevaelus.

 

Kontakt:

Astrid Niinepuu

Jõhvi Muuseumi Selts

Telefon:  5187590, e-post: astid.niinepuu@mail.ee


Arhiiv