• 0

IV Aleksander Tõnissoni konverents käsitleb Kaitseliidu tegevust Ida-Virumaal

Jõhvi muuseumi seltsi pressiteade

22.10.2021

Jõhvi Muuseumi Selts korraldab 5. novembril Toila SPA Hotelli konverentsisaalis kindral Aleksander Tõnissonile pühendatud konverentsi „Aleksander Tõnisson ja Kaitseliidu tegevus Ida-Virumaal“. Konverentsi ettekanded käsitlevad Kaitseliidu tegevust Vabadussõja ja II maailmasõja vahelisel perioodil ning Eesti taasiseseisvumise järgset Kaitseliidu tegevuse taastamist Ida-Virumaal.  

Vabadussõja järgsest Kaitseliidu loomisest ja tegevusest Jõhvi-Narva piirkonnas räägib Alutaguse maleva operatiiv-ja väljaõppesektsiooni kompaniiveebel Aimar Kuldvere. Kaitseliidu tegevusest riigivanem Konstantin Pätsi vaikival ajastul ja selle likvideerimisest annab ülevaate Toila Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Toomas Matt. Kaitseliidu rollist Jõhvi kultuuri- ja seltsielus 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul ning 1931.aasta riigivanem K. Pätsi ringsõidust Virumaal räägib ajaloolane Vallo Reimaa. Ülevaate Eesti Kaitseliidu koostööst Soomega kuni vabaduse kaotamiseni 1940. aastal annab Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeniemi, Oma mälestusi Kaitseliidu taasloomisest 1990. aastatel ja tegevustest  2007.a. aprillisündmustes jagab Alutaguse maleva liige Kalev Naur.  

Eesti rahvusväeosade üks loojaid ja juhte kindralmajor Aleksander Tõnisson oli Vabadussõja järel Jõhvi lähedal asuva Edise mõisasüdame  omanik. Tõnisson oli kaitseministrina (1932-1933) ja kaitseministri nõukogu alalise liikmena Eesti kaitsepoliitika kujundaja. Kaitseväe teenistusest errumineku järel oli Aleksander Tõnisson tegev Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapeana. Aleksander Tõnisson arreteeriti nõukogude võimu poolt 1940. aasta detsembris Edise mõisas ja hukati Patarei vanglas 30. juunil 1941.aastal. Jõhvi Keskväljakul asub kindralmajor Aleksander Tõnissoni mälestusmärk.  

Jõhvi Muuseumi Selts korraldab Aleksander Tõnissonile pühendatud konverentse alates 2018. aastast koostöös Kaitseliidu Alutaguse malevaga.  Konverentsi toimumist toetavad Jõhvi Vallavalitsus, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp ja Jõhvi Muuseumi Selts.

Nakkusohutuse tõendamiseks palume esitada konverentsiruumi sisenemisel tõend lõpetatud vaktsineerimise või COVID-19 läbipõdemise kohta. Konverents on jälgitav ka YouTube Live ülekandena seltsi kodulehel.

Lisainfo:

Anne-Ly Reimaa

Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige

Tel: 5223305

e-post: info@johvimuuseum.ee

Konverentsi kava

Aleksander Tõnissoni mälestuskonverents „Aleksander Tõnisson ja Kaitseliidu tegevus Ida-Virumaal“

Koht: Toila Sanatooriumi konverentsisaal (Ranna 12, 41702 Toila Eesti).

Aeg: Reede, 5. november, kell 10.00-16.00

Konverents on pühendatud kindralmajor Aleksander Tõnissoni 146. sünniaastapäevale (17.04.1875 – 30.06.1941). Konverentsi ettekanded tutvustavad Aleksander Tõnissoni tegevust ja Kaitseliidu tegevuse ajalugu Ida-Virumaal.

Konverentsi modereerib Kalev Naur, Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige.

09.30 – Konverentsikülaliste registreerimine

10.00 – Konverentsi algus. Tervitussõnavõtud.

10.15 – Kaitseliidu loomine ja tegevus alates 1918. aasta lõpukuudest Jõhvi-Narva piirkonnas. Kaitseliidu tegevuse taastamine pärast 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset. Aimar Kuldvere, Kaitseliidu Alutaguse maleva operatiiv-ja väljaõppesektsiooni kompaniiveebel

11.00 – Kaitseliit riigivanem K. Pätsi „vaikival ajastul“ ja selle likvideerimine. Toomas Matt, Toila Gümnaasiumi 11.kl õpilane

11.30 – Eesti Kaitseliit ja Soome. Kahe riigi koostööst vabaduse kaotamiseni omaaegse ajakirjanduse näitel. Hannele Valkeniemi, Soome Instituudi juhataja

12.15 -13.00 – lõunapaus

13.00 – Kaitseliidu kandev roll Jõhvi kultuuri- ja seltsielus 1920. aastate lõpul – 1930. aastate algul. Riigivanem K. Pätsi suur ringsõit mööda Virumaad 1931. aastal ja kindral Tõnisson. Vallo Reimaa, ajaloolane

13.45 – Kaitseliidu taastamine, mälestused 1990. aastatest ja 2007.a. aprillisündmustest. Kalev Naur, Kaitseliidu vanematekogu liige,  Alutaguse maleva juhatuse liige

14. 15 – 14.55 – Paneelarutelu

15.00 – konverentsi lõpp


  • 0

Jõhvi Mihkli kirikus on avatud Jõhvi Kunstikooli täiskasvanute kursuse graafikanäitus

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

7.10.2021

Jõhvi Mihkli kirikus on avatud Jõhvi Kunstikooli täiskasvanute kursuse graafikanäitus. Tööde autoriteks on Lii Ulman, Kristi Aru, Zinaida Kazakova, Natalia Abel, Maris Juuse, Dariana Aav, Tiina Riistan, Svetlana Pedast, Galina Novikova, Margo Kriisk.

Täiskasvanute täiendõppe kursus tegutseb Jõhvi Kunstikoolis juba palju aastaid. Seal käivad kunstiga tegelemas Jõhvi valla elanikud ja ka Jõhvi Kunstikooli lõpetanud õpilased, kes soovivad õpinguid jätkata lihtsalt huvist või mõeldes edasiõppimisele peale põhikooli järgmise astme kunstikoolis, näiteks Tartu Kunstikoolis või mujal. 

Kursusel osalejaid on kuni 10 inimest. Varasemalt on täiskasvanute täienduskursus teinud näitusi Jõhvi eakate päevakeskuses, Tsentraali kohvikus, Mäetaguse rahvamajas jm.  Kahel nädalapäeval toimuvad maalitunnid (õp. Aira Rautso) ja joonistamise tunnid (õp. Mati Rautso). Täiendavalt on kursustel tehtud ka graafikat. Jõhvi Mihkli kirikus oleval näitusel on väljas valik kursuslaste kõrg- ja sügavtrüki tööd aastatest 2016-2019.

Jõhvi Kunstikool avati 1970. aastal ja kandis kuni Jõhvi linnaõiguste taastamiseni 1991. aastal Kohtla-Järve Lastekunstikooli nime. Kooli tegevuse käimalükkajaks ja esimeseks direktoriks 1970-1980. aastal oli Peeter Somelar. Jõhvi kunstikooli juhib praegu Mati Rautso.

Jõhvi Mihkli kirikus on eksponeeritud ka Reet Kalduri koostatud näitus “Vana Jõhvi”, mis on pühendatud Jõhvi esmamainimise 780. aastapäevale.

Anne-Ly Reimaa, e-post annelyreimaa@gmail.com

Jõhvi Muuseumi Selts


  • 0

Jõhvi kesklinnas toimus XII Mihklilaat

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

3.10.2021

Laupäeval, 2. oktoobril toimus Jõhvi kesklinnas XII Mihklilaat, kus oli võimalik osta sügisesi põllumajandus- ja aiasaadusi, taimeistikuid, käsitöö- ja loodustooteid ning saada osa mitmekesisest kultuuriprogrammist.

Laadaprogrammi alustas Mihkli kiriku ees Jõhvi Big Band tervituskontserdiga. Keskpäeval musitseeris kirkus orelil Svetlana Kekiševa. Rahvalikku muusikat pakkusid kontserdipublikule Ervin Lember ja Hillar Vimberg Viru-Nigulast.

Kirikus olid avatud kaks näitust – Jõhvi Kunstikooli täiskasvanute kursuse graafikanäitus ja seltsi tegevust tutvustav foto- ja raamatunäitus. Laadalistel oli võimalus soetada lisaks laadakubale tasuta raamtuid Jõhvi Keskraamatukogu raamatutelgis.

Lastele pakkusid rõõmu Keksväljakule ülesseatud batuut ja karusell ning põnev ajalooretk Jõhvi ajaloost Reet Kalduri juhendamisel. Kindluskiriku muuseum oli kõigile huvilistele avatud tasuta. Keharammu ja täpset kätt oli võimalik proovida ammulaskmises.

Ehitushuvilistele pakkus nõu Maja Nagu Vaja projektimeeskond. Kohal oli ka Maanteeameti meeskond liiklusohutuse nõuete tutvustusprogrammiga.

Kohalike omavalitsuste valimisprogramme tutvustasid laadakülalistele kohalikud valimisliidud ja parteid.

Päikseline ja soe sügisilm tõi Jõhvi Mihklilaadale hinnanguliselt 3000 külalist.

Mihklilaatade korraldamise traditsioon Jõhvis ulatub 1920. aastatesse.  Traditsiooni taaselustas Jõhvi Muuseumi Selts 2010. aastal. Üritust toetasid Jõhvi Vallavalitsus, Jõhvi Muuseumi Selts, Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskus ning Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp.

Lisainfo:

Anne-Ly Reimaa, e-post annelyreimaa@gmail.com

Jõhvi Muuseumi Selts


Arhiiv