Jõhvi Mihkli kirikus ja kindluskiriku muuseumis toimunud muuseumiöö pakkus meeleolukat programmi. Ahtme Kunstide Kooli kontserdil sai nautida heatasemelist koorimuusikat. Üles astusid ka noored viiuldajad ja laulusolistid. Jõhvi rahvariidemustreid ja tantsutraditsooni tutvustas tantsurühm Gevi. Palju põnevust pakkus noortele viktoriin ja aaremäng. Huvilistele oli avatud nii muuseum kui Jõhvi Mihkli kiriku kellatorn.
Jõhvi muuseumiööl registreeriti
843 külastuskorda.
Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli 8.klassi õpilased koristasid Jõhvi kalmistul 4.mail toimunud „Teeme ära“ aktsiooni raames Jõhvi 1865.aasta laulupäeva korraldajate Friedrich Ferdinand Meyeri ja Joosep Saare hauaplatse. Aktsioonis osalesid õpilased Alina Semjenova, Artur Gorbunov ja Denis Rudtšenko koos oma klassijuhataja Nelli Kuldmaaga.
Õpilased osalevad Sihtasutus INNOVE rahastatud projektis “Ajarännak: rahvuslikust liikumisest iseseisvumiseni”.
Alates
3.maist on Jõhvi Mihkli kirikus avatud Jõhvi Muuseumi Seltsi näitus “100
aastat gümnaasiumiharidust Jõhvis”. Näitus kajastab gümnaasiumi ajalugu
läbi aastakümnete, pearõhuga II maailmasõja eelsel perioodil.
Jõhvi
haridusajalugu ulatub Põhjasõja-eelsesse aega – juba 1698. aasta
kirikuvisitatsiooni protokollid viitavad külakooli olemasolule Jõhvis. Gümnaasiumiharidusele
Jõhvis pandi 100 aastat tagasi maakonnanõukogu otsusega, mil kohaselt lubati alevis
1919. aasta sügisel avada kaks keskkooliklassi. Jõhvi gümnaasiumi asutamispäevaks on
1.september 1919, mil saadi ametlik volitus kooli asutamiseks. Õppimine
gümnaasiumis oli tasuline – 1000 marka aastas, alates 1921/22. õppeaastast 1500
marka aastas. Majanduslikult halvemal järjel olevad õpilased vabastati
osaliselt või täielikult õppemaksust.
7.
detsembril 1922. a võttis Riigikogu vastu uue keskkoolide seaduse. Seadus
hakkas kehtima 1. augustil 1923 ja sellest kuupäevast sai kooli ametlikuks
nimetuseks Viru maakonna Jõhvi Ühisgümnaasium. 1923. a sügisel valmis linnas uus
kahekordne koolihoone, kus sai valida õppimiseks nii humanitaar- kui põllumajandusharu. Alates
1930. aasta sügisest töötas kool
viieklassilise humanitaargümnaasiumina. Hiljem jätkas kool tööd eragümnaasiumina
ja kandis nimetust Jõhvi Era-Ühishumanitaargümnaasium.
Näitusel
eksponeeritud fotod ja dokumendid pärinevad Anneli Leini ja Astrid Niinepuu
erakogust, fotode koopiad ja õpikud Jõhvi Põhikooli muuseumist, koolitarbed
Iisaku Kihelkonnamuuseumist. Näituse tekstid seadis kokku ja vormistas Astrid
Niinepuu.
