Monthly Archives: september 2015

  • 0

Täna on rahvakalendris Mihklipäev

Category : Uncategorized

Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu).

Ometi polnud karjast vabanemine üheselt määratud, vaid tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni. Nii ongi mihklipäeval püütud lund nõiduda. Kui karjast muidu lahti ei saanud, siis on Lõuna-Eesti karjus vedanud mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi – siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb vabaks.

Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse “igal oinal oma mihklipäev” kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Veel 20. sajandi alguses oli ütlusel üsna konkreetne sisu, sest mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. Õlut on 19. sajandil ohvriannina maale, lihakeetmisvahtu laudaseintele visatud. Sellised ohvrid pidid tagama lambaõnne tulevaseks aastaks.

Üheks oluliseks ohvriloomaks on olnud veel kukk, kelle vere piserdamisest talliseintele on loodetud hobuseõnne. Ka on kana- ja kukeliha olnud hingedeajal hingedele viidavaks toiduks.

Päevale andis ilmet mihklilaat – oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumide õhutusel, ka koolides ning lasteaedades. Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde või mõnda tallu tantsima ja pidutsema.

Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva: käidi sugulastel külas ja pidutseti. Mihklipäeva kommete hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine.

Looduses kapsas veel kasvab, sääsed aga hakkavad magama jääma.

Toidud

Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu.

Keelud

Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud.

Peaingel Miikael

Peaingel Miikaeli nimepäev. Miikael, püha Miikael on Uue Testamendi tegelane, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa.

Miikaeli kultus sai alguse idapoolsetes maades, kus ta oli haigete kaitsja. Võimas ilmutus 5. sajandil Gargano mäel Itaalias aitas Miikaeli kultust läände levitada. 29. septembri pidustused tähistavad talle pühendatud kiriku pühitsemist Rooma lähistel. Walesis saavutas ta suure populaarsuse 10.-11. sajandil, Inglismaal keskaja lõpuks – talle on pühendatud 686 kirikut.

Kunstis kujutatakse teda vähemalt kahel viisil: kas lohet tapmas või hingede kaalujana kas viimselpäeval või lihtsalt mingil muul puhul. Teine kujutamisviis on tänapäeval vähem tuntud, kuid oli keskaegses kunstis tavaline.

Kuulsaim temaga seotud kabel Euroopas on Mont-Saint-Michelis, Normandias, kus varasema ilmutuse kohale rajati 10. sajandil benediktiini klooster.

Temaga seotud tähtpäevadest suurim on 29. september, mida nimetatakse ka püha Miikaeli ja kõigi inglite päevaks; alates 1696. aastast on Rooma kirikukalendris see päev pühendatud ka Gabrielile ja Raafaelile. Kohalikud pidustused tema ilmumise mälestuseks toimuvad Gargano mäel ja Mont-Saint-Michelis 8. mail ja 16. oktoobril.

Mida teised teevad

Inglased näiteks söövad mihklihane juba umbes 1500. aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev.

Loe edasi SIIT!


  • 0

Mihklilaat kutsub 03. oktoobril

Category : Uncategorized

Pressiteade, 18.09.2015
Jõhvis toimub 3.oktoobril VI Mihklilaat

Jõhvi kesklinnas, Jõhvi Mihkli kiriku pargis ja Rakvere tänaval toimub 3.oktoobril VI Mihklilaat, kus nii linnarahval kui külalistel on võimalik osta põllumajandus- ja aiasaadusi, istikuid, käsitöö- ja loodustooteid. Toimub tasuta raamatute laat, õpitoad ja ammulaskmine. Laadal esitleb kartulitoite MTÜ Kohalik Toit.

Laadalistele pakutakse ka kultuuriprogammi:

  • 11:00 toimub Jõhvi Mihkli kirikus orelimuusika pooltund. Tasuta.
  • 14:30 Taavi Petersoni ja Tajo Kadajase kontsert “Urmas Alender ja Ruja”. Pilet 2 €.
  • 11:30 pakub lastele  laadarõõmu Jõhvi Mihkli kiriku koguduse majas Anne Velli Teater. Pilet 1 €
  • Samuti on kirikuaugus võimalik lustida zorb-pallidega. Pilet 1 €
  • Jõhvi kindluskiriku muuseumis on avatud Jõhvi Kunstikooli õpilasnäitus.Tasuta.
  • Kiriku pikihoones näitus „Vana aja asjad“. Tasuta.

Mihklilaata korraldab Jõhvi Muuseumi Selts. Üritust toetavad Kohaliku Omaalgatuse Programm, Jõhvi Vallavalitsus, Ida-Virumaa Käsitööselts ning Toila SPA.

Ajaloolise Alutagusemaa keskus Jõhvi kujunes kohalikuks kaubanduskeskuseks juba 19.sajandi algul. Esimene teadaolev laat peeti Jõhvis 1825.aastal. Jõhvi mihklilaatade korraldamise traditsioon ulatub 20. sajandi algusesse.

Lisainfo:
Astrid Niinepuu
Jõhvi Muuseumi Selts
Astrid.Niinepuu@mail.ee
5187590
Anne Uttendorf
Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse direktor
Anne.Uttendorf@johvi.ee
5157496


  • 0

Muuseumi uus koduleht

Category : Uncategorized

Muuseumisaal

Muuseumisaal

Jagame teiega meie headmeelt- Jõhvi Muuseum sai uue kodulehe.Mihkli kiriku paksude müüride varjus on suur hulk ajaloolist varandust, mida tasub tulla vaatama ja uudistama. Oleme uhked oma audigiidi üle, mis seletab mitmes keeles lugusid vanast jõhvist ja legende kiriku tekkeloost.

Olete kõik teretulnud meie muuseumisse!