Monthly Archives: november 2020

  • 0

Jõhvi Muuseumi Selts esitles Jõhvi Kontserdimajas Jõhvi laulupidude ajalugu tutvustavat raamatut

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

21.11.2020

Laupäeval, 21 novembril esitles Jõhvi Muuseumi Selts Jõhvi Kontserdimajas Vallo Reimaa koostatud raamatut “Ühes laulmise vägi. Jõhvi laulupeod 1865. aasta Alutaguse praostkonna laulupühast kuni Jõhvi pargi laulupidudeni”.

Selle aasta juulis möödus esimese regionaalse laulpeo, Jõhvi laulupüha, toimumisest 155 aastat. Sel puhul avati Jõhvi Kontserdimajas Jõhvi laulupidudele pühendatud mälestusstend.  Laupäeva varahommikul asetas Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse juht Anne Uttendorf Jõhvi kalmistul lilled laulupeo peamisi eestvedajate  Jõhvi Mihkli kirikuõpetaja ja Alutaguse praosti Friedrich Ferdinand Meyeri (1799-1871) ja Joseph Siegfried Saare (1837-1912) hauale.

Jõhvi laulupeotraditsioon jätkus ka peale Eesti Vabariigi loomist, mil Jõhvi pargis toimusid neli laulupidu aastatel 1926–1932.

Raamatu ilmumist toetasid Jõhvi Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Jõhvi Muuseumi Selts, Kersti Võlu Koolituskeskus,  SA Edise Linnus, EELK Jõhvi Mihkli kogudus, AS Toila Sanatoorium.

Lisainfo:

Anne-Ly Reimaa

Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige

Tel: 5223305

e-post: info@johvimuuseum.ee

Jõhvi 1930. aasta laulupidu (foto: L. Kiisma erakogu)
Fotod: Anne Uttendorf ja Helju Virunurm
Jõhvi laulupidude stend Jõhvi Kontserdimajas
Raamatuesitlusest osavõtjad
Raamatuesitlusest osavõtjad

  • 0

Jõhvi Muuseumi Selts esitleb 21.novembril Jõhvi Kontserdimajas Jõhvi laulupidude ajalugu tutvustavat raamatut

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

13.11.2020

Laupäeval, 21 novembril kell 14 esitleb Jõhvi Muuseumi Selts Jõhvi Kontserdimaja III korruse aatriumis Vallo Reimaa koostatud raamatut “Ühes laulmise vägi. Jõhvi laulupeod 1865. aasta Alutaguse praostkonna laulupühast kuni Jõhvi pargi laulupidudeni”.

155 aastat tagasi,  2.juulil 1865 toimus Jõhvi Mihkli kirikus Alutaguse praostkonna nelja kihelkonna pidulik laulupüha. Nagu toonased mälestused kinnitavad, oli “...osavõtt rahvarohke ja peo menu väga rõõmustav.” Tegemist oli Eesti esimese regionaalse laulupeoga, kus osales 119 lauljat praegusest Ida-Viru maakonnast ja Lääne-Viru maakonna Viru-Nigula vallast. Laulupeo üks peamisi eestvedajaid oli  Jõhvi Mihkli kirikuõpetaja ja hilisem Alutaguse praost Friedrich Ferdinand Meyer (1799-1871), kes tegutses ka tõlkijana, oli kiriku- ja koolikirjanduse autor, Jõhvi kihelkonnakooli rajaja, üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajatest.  

Jõhvi laulupeotraditsioon jätkus ka peale Eesti Vabariigi loomist, mil Jõhvi pargis toimusid neli laulupidu aastatel 1926–1932. Saadud tuluga toetasid laulupidude korraldajad kohalikke rahvuslikke ettevõtmisi, näiteks Jõhvi vabadussamba rajamist ning eestikeelse gümnaasiumihariduse säilimist Jõhvis.

Raamatu saatesõna on koorijuht Hirvo Survalt. Väljaande toimetaja on Mari Klein, kujundaja Päivi Palts. 280-leheküljeline väljaanne on valminud Tallinna Raamatutrükikojas.

Raamatu ilmumist toetasid Jõhvi Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Jõhvi Muuseumi Selts, Kersti Võlu Koolituskeskus,  SA Edise Linnus, EELK Jõhvi Mihkli kogudus, AS Toila Sanatoorium.

Jõhvi Muuseumi Selts palub seoses suurenenud viirusekandjate arvuga esitlusel järgida ettevaatusabinõusid. Soovitame kanda nii enda kui teiste tervise hoidmiseks maski ja alla laadida mobiilirakendus HOIA. Kohapeal on tagatud käte desinfitseerimisvõimalused.

Lisainfo:

Anne-Ly Reimaa

Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige

Tel: 5223305

e-post: info@johvimuuseum.ee


  • 0

Toila Sanatooriumi konverentsisaalis toimus kindralmajor Aleksander Tõnissonile pühendatud ajalookonverents.

Jõhvi muuseumi seltsi pressiteade

7.11.2020

Toila Sanatooriumi konverentsisaalis toimus 6. novembril juba arvult kolmas kindral Aleksander Tõnissoni sünnipäevale pühendatud konverents „Aleksander Tõnisson ja Jõhvi aastatel 1920-1940“. Konverentsi raames toimus ka Aimar Kuldvere koostatud  raamatu „Kindral Aleksandr Tõnisson. Mälestused“ esitlus.

Ettekanded keskendusid 1919. aastal toimunud Vabadussõja sündmustele Virumaal, soome vabatahtlike rollile Vabadussõjas ning Aleksander Tõnissoni tegevusele pärast Vabadussõda.

Avaettekande esitas Alutaguse Maleva väljaõppeülem Aimar Kuldvere, kes rääkis Eesti kaitseväe 4. jalaväepolgu kujunemisloost ja rollist Eesti Vabadussõjas. 4. jalaväepolgul oli väga suur roll punaarmee  rünnaku pidurdamisel detsembris 1918 ning hiljem Virumaa vabastamisel. Ühtlasi on see sõjaväeüksus tänase Viru pataljoni eelkäija.

Soome ajakirjanik Hannele Valkeeniemi tutvustas kapten Anto Eskola ja Utria dessandi juhi, pataljoniülema major Martin Ekströmi tegevust Vabadussõjas. Martin Ekströmi nimi on Vabadussõja ajalukku läinud Valkla pealetungi, Hara dessandi ja Narva vabastamisega bolševikelt 1919. aastal.

Jõhvi Gümnaasiumi õpilane Liset Vähk rääkis Jõhvi kihelkonnas asuvate Vabadussõja mälestusmärkide saamislugudest ning Viimsi Gümnaasiumi abiturient Ranno Sõnum andis ülevaate Virumaalt pärit Vabadussõja väejuhtidest.

Vallo Reimaa ettekanne keskendus Aleksander Tõnissoni tegevusele Jõhvis ja Narva piirkonnas 1920. ja 1930. aastatel, kus kindralil oli märkimisväärne roll kohaliku rahvusliku liikumise edendamisel. Aastaid 1928-1934 võiks Jõhvis ja Narvas isegi nimetada „Tõnissoni perioodiks“. Kindralile kuulunud Edise mõisast pärit istikud panid aga aluse vabadustammikutele Narvas ja Kohtla-Järvel ning mitmetele Tartu haljasaladele. Pärast Vabadussõda oli A. Tõnisson vaheldumisi 1. ja 3. diviisi ülem, Sõjanõukogu liige ja Eesti sõjaminister, kaitseministri nõukogu alaline liige. Kaitseväe teenistusest erru mineku järel oli Aleksander Tõnisson tegev Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapeana.

Konverents lõppes aruteluga teemal, mida on meil kaasa võtta Jõhvi  sõjaeelsetest rahvuslikest ettevõtmistest tänapäeva. Ühiselt leiti, et suuremat tähelepanu väärib Vabadussõja sündmuste tutvustamine koolides, samuti kooliõpilaste osavõtt riigi sünniga seotud rahvuslikest üritustest. Kuna tänapäeva infosõda keskendub sageli mineviku sündmustele ja inimeste mäluga seotud hoiakute kujundamisele, tuleb keskenduda tasakaalustatud lähenemisele ajaloosündmustele. Ühe näitena ajaloost võib esile tuua soome vabatahtlike ja kindralmajor Aleksander Tõnissoni rolli Vabadussõjas seoses Narvaga ning Vabadussõja sündmustes laiemalt, mida Eesti ajalooteaduses on senini on vähe teadvustatud.

Konverentsi toimumist toetasid Jõhvi Vallavalitsus, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp, Kaitseliidu Alutaguse malev ja Jõhvi Muuseumi Selts. Seltsi eesmärgiks on tutvustada Jõhvi kihelkonna ning Alutaguse piirkonna ajalugu  ja kultuuripärandit. Aleksander Tõnissonile ja Eesti Vabadussõjale pühendatud konverentsid on toimunud Jõhvis 2018. ja 2019. aastal Eesti Vabariik 100 programmi osana.

Täpsem info konverentsil esitletud raamatu kohta siin: https://raamatud.elu24.ee/7099510/ilmus-kogumik-karismaatilise-vaejuhi-ja-riigimehe-aleksander-tonissoni-elust

Anne-Ly Reimaa

Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige

Tel: 5223305

e-post: info@johvimuuseum.ee


Arhiiv