Jõhvi sümboolika

Sümboolikajõhvi vapp

Linnaseaduse järgi pidi igal linnal olema oma vapp ja lipp, mille kinnitab Vabariigi president ja mille kasutamise korra määrab siseminister. Vapi ja lipu kujutis ühes kirjeldusega tuli avaldada “Riigi Teatajas”. Sümboolika väljatöötamisele asuti kohe peale linnaõiguste saamist.

2. detsembril 1938 oli Jõhvi lipu ja vapi küsimus arutusel linnavolikogu koosolekul, kuhu linnavalitsus esitas Eesti Linnade Liidult tellitud lipu- ja vapikavandid. Volikogu võttis kavandid vastu. Lipu värvideks said roheline-valge-roheline. Vapp kujutas kilpi, millel kullast hirve pea rohelisel põhjal ja tagaplaanil kolm hõbedast kuuske punasel põhjal. Lipu ja vapi ametliku kinnitamiseni seaduses ettenähtud korras ei jõutud, kuna 1940. a riigipööre seiskas kogu asjaajamise.

Tänasel päeval kasutatakse tookord kinnitatud vappi Jõhvi vapina (pildil).

Pärast linnaõiguse saamist oli üheks suuremaks probleemiks raekojahoone ehitamine, mis pidi valmima endise hobupostijaama juurdeehitusena 1940. a lõpuks. Seni asus linnavalitsus postijaama hoones. 1940. a sündmuste tõttu jäi ehitus teostamata. 17. juunil 1940 saabusid linna Punaarmee soomusautod.