Monthly Archives: detsember 2019

  • 0

3. jaanuaril avatakse Jõhvi Mihkli kirikus Jõhvi kihelkonna kalmistustele maetud 20 Vabadusristi kavaleri mälestustahvel

Category : Uncategorized

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

26.detsember 2019

Reedel, 3.jaanuaril ootavad Jõhvi Vallavalitsus, Kaitseliidu Alutaguse malev ja Jõhvi Muuseumi Selts jõhvilasi Vabadussõja relvarahu väljakuulutamise 100.aastapäeva tähistamisele.

3. jaanuaril tähistatakse Jõhvi Mihkli kirikus kell 10.30 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud relvarahu väljakuulutamist kirikukellade helina ja Jõhvi kihelkonna kalmistustele maetud 20 Vabadusristi kavaleri mälestustahvli avamisega.

Mälestustahvli kirikus avavad Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Kaitseliidu vanematekogu liige Kalev Naur, kes kõneleb kirikus ka Eesti Vabadusristi teenetemärgi saamisloost ja annetamisest peale Vabadussõda.  Mälestustahvli õnnistab sisse EELK Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur.  Üritusel osalejaid tervitab Jõhvi vallavanem Max Kaur.

Mälestusüritus jätkub kell 11.10 Jõhvi Vabadussõja mälestusmärgi juures relvarahu 100.aastapäeva auks mälestuspärgade asetamise ja 100 mälestusküünla süütamisega.

Riigikantselei on kuulutanud 3.jaanuari Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevaks, mil kogu riigis heisatakse Eesti Vabariigi lipud.  Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.

Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Eesti Vabadussõda kestis 402 päeva. Sõja vastasrinnete relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2.veebraril 2020.a sõlmiti Tartus kahe riigi vahel rahuleping. Traditsioon pidada üleriigilist vaikuseminutut 3.jaanuaril kell 10.30 sai alguse 1920.aastatel.

Mälestusüritust korraldavad Jõhvi Muuseumi Selts, Jõhvi Vallavalitsus ja Kaitseliidu Alutaguse Malev.

Kontakt:

Kalev Naur

Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige

Telefon 5053183 e-post: kalev.naur@hotmail.com

Ürituse kava:

Jõhvi kihelkonna kalmistutele maetud Vabadusristi kavaleride mälestustahvli avamine Jõhvi Mihkli Kirikus

Aeg: 3.jaanuar 2020  kell 10.30 

Koht: Jõhvi Mihkli Kirik

10.15 –            Kogunemine Jõhvi Mihkli Kirikus 

10.30  –           Relvarahu mälestusminut 

10.32 –            Mälestustahvli avamisürituse algus Jõhvi Mihkli kirikus

Avasõnad 

Eesti Vabariigi hümn

Mälestustahvlilt eemaldavad katte Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Kaitseliidu vanematekogu liige Kalev Naur 

Mälestustahvli õnnistamine, Jõhvi  Mihkli kiriku õpetaja Peeter Kaldur 

Muusikaline vahepala

Ajalooline ülevaade Eesti Vabadusristi teenetemärgi saamisloost ja annetamisest peale Vabadussõda – Kalev Naur

10.50 –            Sõnavõtud 

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi 

Jõhvi vallavanema Max Kaur

Muusikaline vahepala

Suundumine Jõhvi Mihkli kiriku kõrval oleva Vabadussõja mälestussamba juurde

11.10 –            Pärgade asetamine mälestussamba jalamile.

                        Aupaugud

11.20 –            100 tänuküünla süütamine Vabadussõja ausamba ümber 

Riietus: Tavavorm, must ülikond


  • 0

Jõhvi Mihkli kirikus on avatud näitus „Jõulutunne“

Category : Uncategorized

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

8.detsember 2019

Jõhvi Muuseumi Selts kutsub vaatama Jõhvi Mihkli kirkusse vanade jõuluehete näitust „Jõulutunne“.  Näitusel on eksponeeritud 110 alates 1930. aastatest pärit kuuseehet.

Jõulupuu ehtimise komme jõudis mõisate kaudu eestlaste kodudesse 19. sajandi keskpaigas. Alles 19. sajandi lõpus jõudsid eestlaste pühadepuule ehted, mis olid spetsiaalselt jõulupuu jaoks valmistatud. Ehted tehti enamasti ise, vähesel määral sai neid ka osta.

1920.aastatel levisid peamiselt hõbedaks, kuldseks või värviliseks toonitud ümmargused kuulid, hiljem peened värvilised ja mõne looma, linnu, puuvilja, käbi või kella kujuga jõuluehted.

1950.aastatel ilmestasid  näärikuuski suured ja reljeefsed kuulid. Moodi läksid puu- ja köögivilju imiteerivad ehted. Sõjajärgset perioodi iseloomustab ka lai valik loomakujulisi ehteid ja viisnurki.

Alles 1970.aastatel ilmusid kuuseehete valikusse mitmevärvilised elektriküünlad.

Näituse koostajaks on Jõhvi Muuseumi Seltsi liige Astrid Niinepuu. Eksponeeritud ehted on pärit Iisaku kihelkonnamuuseumist ja erakogudest. Näitus jääb avatuks kuni 1.veebruarini 2020.

Kontakt:

Astrid Niinepuu

Jõhvi Muuseumi Selts

Telefon:  5187590, e-post: astrid.niinepuu@mail.ee

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Arhiiv