Category Archives: Uncategorized

Jõhvi Kindluskiriku Muuseum osaleb üleriigilisel muuseumiööl „Öös on vabadust“

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

20. aprillil 2024. a.

Laupäeval, 18. mail, rahvusvahelise muuseumipäeva muuseumiööl, mis sel aastal kannab pealkirja „Öös on vabadust”, ootavad Jõhvi kindluskirik ja muuseum ajaloo- ja muusikahuvilisi Jõhvi Mihkli kirikusse.

Jõhvi muuseumiööl algab sel aastal kell 16.00 Jõhvi Bigbandi heategevuskontserdiga „Raju reliikvia“ Jõhvi Mihkli kirikus, kus kaastegevad Jõhvist pärit muusik Rain Rämmal klahvpillidel ja solistina Ida-Viru rokkbändi Boamadu kitarrist ja Illuka kooli muusikaõpetaja Peeter Priks. Kontserdi vahetekste loeb näitleja ja lavastaja Eili Neuhaus. Kontserdile on sissepääs vaba, kuid oodatud on annetused kirjanik Eduard Bornhöhe skulptuuri püstitamiseks Jõhvi. Kontserdi järel annab ajaloolane Vallo Reimaa ülevaate kirjaniku tegevusest Ida-Virumaal ja Jõhvis.

Eduard Bornhöhe on eesti kirjanik, kes elas ja töötas Jõhvis ülemtalurahvakohtu eesistujana aastail 1907–1917. Bornhöhet peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks. Ta on kirjutanud ajaloolisi seiklusjutte, mis räägivad eesti rahva vabadusvõitlusest. Üks tuntuimaid on jutustus „Tasuja“, mille ta kirjutas 17-aastaselt. Tuntust on kirjanikule toonud ka ajaloolise romaani „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ ainetel vändatud film „Viimne reliikvia“.

Jõhvi püstitav Bornhöhe skulptuur kujutab pingil istuvat kirjanik Eduard Bornhöhed, kel on põlvedel avatud raamat. Skulptuuri autoriks on Jõhvist pärit kunstnik Aivar Simson.

Traditsiooniliselt on muuseumiööl kell 19 võimalus kuulata orelimuusikat Svetlana Verenitši esituses ja vaadata kirikus näitust Eduard Bornhöhest. Jõhvi Muuseumi Selts pakub ajaloohuvilistele ja peredele lisaks kirikaias viktoriini. Noortele toimub põnev aarete mäng.

Jõhvi kindluskiriku muuseum on avatud kell 18-23 ning huvilistel on ligipääs kirikutorni müürikäikudesse ja võlvidepealsele.  

Eduard Bornhöhe kuju püstitamiseks saab annetuse kanda Jõhvi Muuseumi Seltsi kontole Swedbank`is: EE172200221048867181. Annetuse märgusõnaks on “Bornhöhe”.

Üritust toetavad Jõhvi Vallavalitsus ja Jõhvi Muuseumi Selts.

Jõhvi muuseumiöö  „Öös on vabadust“ ajakava 18.05.2024

Kell 16.00 – Jõhvi bigbandi heategevuskontsert „Raju Reliikvia“ Jõhvi Mihkli kirikus. Kaastegevad Rain Rämmal klahvpillidel ja solistina Peeter Priks. Kontserdi vahetekste loeb Eili Neuhaus. Sissepääs vaba, oodatud on annetused Eduard Bornhöhe skulptuuri püstitamiseks Jõhvi

Kell 17.00 – Lastele viktoriin, aarete mäng ja kaartide valmistamine (Jõhvi Keskraamatukogu lasteosakond ja Noorkotkaste Alutaguse Maleva Jõhvi rühm)

Kell 17.00 –  Eduard Bornhöhe ja Jõhvi. Ajaloolise ülevaate kirjaniku tegevusest Ida-Virumaal annab ajaloolane Vallo Reimaa

Kell 19.00 – Orelimuusika pooltund. Esineb Svetlana Verenitš

Jõhvi Mihkli kirikus on avatud näitus Eduard Bornhöhest.

Külalistel on võimalus külastada Jõhvi kirikutorni ja Jõhvi kindluskiriku muuseumi.

23.00  Muuseumiöö lõpp

Kindral Aleksander Tõnissoni ajalookonverents keskendus II maailmasõja sündmustele Jõhvis

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

18.04.2024

Jõhvi Muuseumi Selts korraldas koostöös Kaitseliidu Alutaguse Malevaga 18. aprillil Jõhvi kontserdimajas VII kindral Aleksander Tõnissoni mälestuskonverentsi, mis käsitles II maailmasõja sündmusi Jõhvis ja Ida-Virumaal.

Konverentsil osalejaid tervitasid Jõhvi vallavanem Maris Toomel ja Riigikogu liige Meelis Kiili. Ettekannetega astusid üles ajaloolane Vallo Reimaa ja Vaivara Sinimägede muuseumi direktor Ivika Maidre, Soome-Eesti turismiedendaja ja ajaloo-uurija Pekka Linnainen, Alutaguse Maleva juhatuse liige Kalev Naur, Toila Valla Hariduse ja Kultuuri Seltsi esimees Bruno Uustal, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Ruth Alaküla, samuti Tartu Treffneri Gümnaasiumi õpilane Artur Tšužas ja Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassi õpilased Marek Kübarsepp ja Riina Aksjonova.  

Konverentsi lõppes aruteluga teemal, kuidas rääkida II maailmasõjast Ida-Virumaa noortele. Arutelus osalesid ajalooõpetajad Vahur Kurvits Narva Eesti Gümnaasiumist,  Kalle Pärt Jõhvi Gümnaasiumist, Lüganuse kooli direktor Vallo Reimaa ja Riigikogu liige Meelis Kiil. Debatti modereeris Jaak Saar, Jõhvi Põhikooli arendusjuht.

Jõhvi linnas 3. augustil 1943. a. puhkenud tulekahju võib pidada üheks suuremaks tuleõnnetuseks Eestis XX sajandil. Lisaks jättis sõjategevus, mil rinne liikus 1944. a septembris Sinimägedest üle Jõhvi Tartu ja Tallinna suunas, kunagise Alutagusemaa linnakeskuse varemetesse. Linna praegune nägu pärineb suures osas sõjajärgsest perioodist, mil hävinud linna südamesse kerkisid uued stalinismi ja hilisema nõukogude perioodi aegsed hooned.

Konverents tõstis esile Jõhvi linna kui Sinimägede 1944. aasta lahingute tagalat ning logistikakeskust, linnas elanud inimeste saatusi ja II maailmasõjaga kaasnenud purustusi Jõhvis ja selle lähipiirkonnas Toilas, Vokas, Kiviõlis ja Kohtla-Nõmmel. Lisaks vaatles konverents Sinimägede lahingute ja Karjala maakitsuse Ihantala lahingute mõju Soome ja Eesti ajaloole 1944. aastal.

Jõhvi Kontserdimajas on avati konverentsi ajal Jõhvi Muuseumi Seltsi fotonäitus sõjapurustustest Jõhvi linnas ning nende kajastusi eesti ajakirjanduses 1943. ja 1944. aastal. Näituse fotod pärinevad Eesti Rahvusarhiivist, SA Virumaa Muuseumid ja SA Iisaku Kihelkonna Muuseum, erakogudest ja Herderi Instituudist Marburgis Saksamaal.

Kindralmajor Aleksander Tõnisson (17. aprill 1875 – 30. juuni 1940) oli Eesti sõjaväelane, 1934-1939 Tartu linnapea ja 1939-1940 Tallinna ülemlinnapea. Jõhviga seob kindralit Edise mõis, mille ta sai teenete eest Eesti Vabadussõjas. Idee kindral Tõnissoni konverentsi korraldamiseks 2018. a. tekkis seoses laiapinnalise EV100 tähistamisega riigis ja sooviga teha Jõhvi Muuseumi Seltsi poolne kingitus Eesti Vabariigile militaarajaloo konverentsi näol, et tõsta esile Jõhvi kui halduskeskuse ja sõjaväelinna tähtust Eesti ajaloo murrangulistel aastatel.  

Konverentsi toimumist toetasid Jõhvi Vallavalitsus, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp ja Jõhvi Muuseumi Selts. Konverentsil osales 120 inimest.

Lisainfo:

Anne-Ly Reimaa

Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige

Tel: 5223305

e-post: info@johvimuuseum.ee

Jõhvi Kontserdimajas eksponeeritakse Jõhvi Muuseumi Seltsi fotonäitust „Vana Jõhvi hävimise lugu“

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

16.04.2024

2024. aastal möödub 80 aastat II maailmasõja 1944. aasta lahingutest Eestis. Jõhvi Muuseumi Selts avab 18. aprillil Jõhvi Kontserdimaja Salva saalis näituse „Vana Jõhvi hävimise lugu“, mis kajastab läbi fotokaadrite Jõhvi linna saatust II maailmasõjas ning selle kajastusi 1943. ja 1944. aasta eesti ajakirjanduses.

1944. aasta sõjasügiseks olid Jõhvi linnast alles jäänud vaid varemed. Juba aasta varem, 3. augustil 1943 oli tuleroaks langenud kolmandik linna, peamiselt Narva maantee piirkonnas. Toonane suurpõleng sai alguse süttinud leerimajast, kust tuli kandus edasi kiriku pilpakatusele ja tornikiivrile, mis saigi linnale saatuslikuks. Tugeva läänetuule tõttu levisid põlevad katusepilpad ka naaberhoonetele. Kokku hävis Jõhvi põlengus 92 elumaja ja 129 kõrvalhoonet ehk umbes 1/3 Jõhvit, kaks inimest sai surma ja kümned põletushaavu. 729 inimest põles puupaljaks, sest tulemöllus ei saanud keegi peale iseenda suurt midagi päästa. Eesti Rahva Ühisabi üleskutsel toimusid 1943. aasta suve lõpus üle kogu Eesti korjandused, sh Saksa armees Eesti väeosades Jõhvi tuleõnnetuse ohvritele.

Seda põlengut on nimetatud ka Eestis XX sajandi üheks suuremaks tulekahjuks, kus Jõhvi vanim ja tähtsaim tänav, Narva maantee, põles ligi kilomeetri pikkuselt lagedaks. Selle suurpõlengu fotojäädvustused on jõudnud meieni Jõhvis viibinud ajaleht Postimehe ja Eesti sõjakirjasaatjate grupi fotograafi Karl Nikolai Hinzeri fotokaamera abil. Need unikaalsed fotod asuvad praegu Saksamaal, Herderi Instituudis Marburgis.

Järgneval, 1944. aasta Punaarmee lennuväe pommirünnakutes Jõhvi raudteejaamale hävisid linnas veel mitmed hooned ja elumajad ning viimased veel terveks jäänud ühiskondlikud hooned lasksid õhku taganevad saksa väed.

“Vanaks Jõhviks” nimetavad põlised jõhvilased hellitavalt sõjaeelset linnakeskust, mis kujutas endast samasugust hubast “väikest puust linna” nagu neid sel ajal Eestis mitmel pool leidus. Sõjaeelset Jõhvit on jäänud meenutama vaid vähesed säilinud fotod ning sõja üle elanud inimeste mälestused.

Näituse fotod pärinevad Eesti Rahvusarhiivi, SA Virumaa Muuseumid ja SA Iisaku Kihelkonna Muuseumi fotokogudest, Herderi Instituudist Saksamaal ning erakogudest.

Näituse kontseptsiooni koostas, fotod valis ja tekstid kirjutas Vallo Reimaa. Näituse kujundas ja trükkis OÜ Charlot Jõhvi Reklaamibüroo.

Näituse valmimist toetasid Jõhvi Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp ja Herderi Instituut Marburgis, Saksamaal, kes annetas K. Hinzeri fotod seltsile tasuta kasutamiseks.

Lisainfo:

Anne-Ly Reimaa

Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige

Tel: 5223305

e-post: info@johvimuuseum.ee