Reedel, 14. aprillil Jõhvi Kontserdimajas toimunud VI Aleksander Tõnissoni ajalookonverents keskendus Kaitseliidu tegevusele II maailmasõja eel, vastupanuvõitluse ja metsavendluse tekkele II maailmasõja ajal ning Soome ja Eesti sõjalisele koostööle II maailmasõjas. Konverentsil arutleti selle üle, mida arvesse võtta Eesti kaitsevõime kindlustamiseks tänapäeval ja tulevikus.
Ettekannetega astusid reservallohvitser Aimar Kuldvere Alutaguse Malevast, kodu-uurija Anne Nurgamaa ja ajaloolane Vallo Reimaa, Soome Instituudi direktor Hannele Valkeeniemi, kindralmajor reservis ja Riigikogu liige Meelis Kiili, Naiskodukaitse esimees Airi Tooming ja filmistsenarist ja -režissöör, julgeoleku analüütik Ilmar Raag. Õpilasettekanded vastupanuliikumise kohta Jõhvi ja Vaivara piirkondades tegid Jõhvi Põhikooli õpilane Artur Tšužas ja Jõhvi Gümnaasiumi õpilased Stenver Dietrich ja Kaspar Käen.
Kõikides ettekannetes tõsteti läbivalt esile, kui oluline on ajaloost õppida, et kindlustada oma riigi head käekäiku ja tulevikku. Samuti rõhutati kriisides riikidevahelise koostöö olulisust ning iga kodaniku vastutust ja valmisolekut kriiside lahendamisel. II maailmasõda pani inimesed keeruliste valikute ette. Sõda Ukrainas sunnib ka tänasel päeval taas lahti mõtestama enam kui 80 aastat tagasi toimunud sündmusi Eestis.
Aleksander Tõnisson (17. aprill 1875 – 30. juuni 1940) oli Eesti sõjaväelane, 1934-1939 Tartu linnapea ja 1939-1940 Tallinna ülemlinnapea. Jõhviga seob kindralit Edise mõis, mille ta sai teenete eest Eesti Vabadussõjas.
Konverentsi toimumist toetasid Jõhvi Vallavalitsus, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp ja Jõhvi Muuseumi Selts.
Jõhvi Muuseumi Selts korraldab koostöös Kaitseliidu Alutaguse malevaga 14. aprillil Jõhvi Kontserdimajas VI kindralmajor Aleksander Tõnissoni mälestuskonverentsi, mis käsitleb Kaitseliidu tegevust II maailmasõja eel, vastupanuvõitluse ja metsavendluse teket ning Soome ja Eesti sõjalist koostööd II maailmasõjas. Konverentsil arutletakse teemal, mida arvesse võtta Eesti kaitsevõime kindlustamiseks tänapäeval ja tulevikus.
Ettekannetega astuvad üles reservallohvitser Aimar Kuldvere Alutaguse Malevast, kodu-uurija Anne Nurgamaa ja ajaloolane Vallo Reimaa, Soome Instituudi direktor Hannele Valkeeniemi, kindralmajor reservis Meelis Kiili, Naiskodukaitse esimees Airi Tooming ja julgeoleku analüütik, filmistsenarist ja -režissöör, julgeoleku analüütik Ilmar Raag. Õpilasettekanded vastupanuliikumise kohta Jõhvi ja Vaivara piirkondades teevad Jõhvi Põhikooli õpilane Artur Tšužas ja Jõhvi Gümnaasiumi õpilased Stenver Dietrich ja Kaspar Käen.
Konverents algab Jõhvi Kontserdimajas kell 10 ja on jälgitav ka veebis. Registreerumine konverentsile on avatud kuni 10. aprillini Jõhvi Muuseumi Seltsi kodulehel (www.johvimuuseum.ee).
Aleksander Tõnisson (17. aprill 1875 – 30. juuni 1940) oli Narva väerinde juht Vabadussõjas, Eesti sõjaväelane, 1934-1939 Tartu linnapea ja 1939-1940 Tallinna ülemlinnapea. Jõhviga seob kindralit Edise mõis, mille ta sai teenete eest Eesti Vabadussõjas.
VI Aleksander Tõnissoni ajalookonverentsi on võimalik jälgida 14. aprillil ka veebis: https://us06web.zoom.us/j/3313816487?pwd=bE5sMUo3LzZBWVRIT0NwUElvSGFmdz09 (Passcode 0123456)
Konverentsi toimumist toetavad Jõhvi Vallavalitsus, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp ja Jõhvi Muuseumi Selts.
13.30 – 16.30 – Pärastlõunane ettekannete blokk. Ukraina sõja kogemus
13.30 – 13.55 – Gerassimovi doktriin ja tegelikkus.- Meelis Kiili, kindralmajor reservis
13.55 – 14.20 – Kuidas Eesti tavakodanik saab realiseerida oma kaitsetahet ohu korral? Ukraina sõja strateegiline kogemus Eesti jaoks. – Ilmar Raag, julgeoleku analüütik ja filmirežissöör
14.20 – 14.45 – Naiskodukaitse roll sõjalises riigikaitses ja elanikkonnakaitse. – Airi Tooming. Naiskodukaitse esimees
14.45 – 16.15 – Arutelupaneel.Mineviku kogemused ja tänapäev. Mida arvesse võtta Eesti kaitsevõime kindlustamiseks tulevikus?
Arutelu modereerib Jaak Saar, Jõhvi Põhikooli arendusjuht, Jõhvi Muuseumi Seltsi ja Kaitselidu Alutaguse Maleva liige
Meelis Kiili, kindralmajor reservis
Ilmar Raag, julgeoleku analüütik ja filmirežissöör
Jõhvi Muuseumi Selts tegi kokkuvõtteid 2022. aastast ja arutas aastaplaane 2023. aastaks. Möödunud aastast saab esile tuua 22. aprillil toimunud V Aleksander Tõnissoni konverentsi „Kaitsetahe“, 21. mail toimunud muuseumiööd. Menukas oli ka juulis toimunud 15. orelimuusika pooltundide festival, kus osales ligi 400 inimest ja 1. oktoobril toimunud XIII Jõhvi Mihklilaat. Selts tähistas ka muinsuskaitse päeva ning lastekaitsepäeva.
Selts korraldas ka seitse näitust Jõhvi Mihkli kirikus, sealhulgas eksponeeriti Rumeenia Suursaatkonna näitust kirikuruumides.
Selts avaldas kodulehel 12 pressiteadet kirikumuuseumi kodulehel. Jõhvi kindluskirikut külastas 2022. aastal 870 inimest. Selts soetas möödunud aastal ka kirikumuuseumi ruumidesse uued kõlarid audiogiidi teksti edastamiseks.
2023. aastal on kavas Jõhvi Kontserdimajas taas läbi viia Aleksander Tõnissoni ajalookonverents, samuti muuseumiöö, suvine orelimuusika festival ning mihklilaat. 2023. aastal tähistab Jõhvi 85. linnaõiguste aastapäeva. Jõhvi päev toimub 27. mail, mil toimub ka seminar. Külla võiks kutsuda ka Taubede suguvõsa.
