Jõhvi Muuseumi Selts õnnitleb Alutaguse maleva ja Jõhvi Muuseumi seltsi juhatuse liiget Arvid Siilakut, kes pälvis aasta 2018 kaitseliitlase tiitli. Arvid Siilakut on kaitseliidu Alutaguse malev iseloomustanud järgmiselt: „Legendaarne malevkonna relvur, kes väga pühendunult kontrollib relvade puhtust ja nende korrektset käsitlemist. Lisaks on ta olnud aastaid malevkonna juhatuses, on rühmavanem ning on valitud ka Alutaguse maleva esindajatekogu poolt kaitseliidu keskkogu liikmeks. 2017 aastal võttis ta maleva kõige aktiivsema liikmena osa pea kõikidest malevkonna üritustest. Tal on meeletus koguses patriotismi ja kohusetunnet, et endale südamelähedast kaitseliitu edendada ja arendada.“
27.detsembril toimus Jõhvi Muuseumi Seltsi liikmete üldkoosolek Jõhvi seltsimajas, et teha kokkuvõtteid möödunud aastast ja arutada uue aasta tegevusi.
Ühiselt
leiti, et aasta põnevaid üritus oli Aleksander Tõnissoni sünnipäevale pühendatud
konverents „Jõhvi – 90 aastat Eesti kaitsejõudude linnana. 1928-2018“. Samuti
õnnestusid nii muuseumiöö tähistamine, orelimuusika pooltundide festival ja ka septembrikuine
mihklilaat.
Uuel aastal plaanib selts korraldada erinevaid näitusi, osaleda muuseumiööl ja teha koostööd teiste Eesti mäluasutuste ja Riigikantselei EV100 meeskonnaga Aleksander Tõnissoni ajalookonverentsi korraldamisel. Traditsiooniliselt viiakse ellu ka juulikuine orelimuusika festival Jõhvi Mihkli kirikus ja sügisene mihklilaat.
Jõhvi Muuseumi Selts soovib kõigile oma liikmetele ja sõpradele ilusat aastavahetust ja edukat uut aastat!
Jõhvi Mihkli Kirikus on avatud näitus „Pühakojad laiast maailmast“.
Alates 5.detsembrist on Jõhvi Mihkli kirikus avatud näitus „Pühakojad laiast maailmast“, mille koostajaks on muuseumi kuraator Astrid Niinepuu. Näitusel oneksponeeritud pühakodasid tutvustavad raamatud Jõhvi Keskraamatukogust ja postkaardid Lembit Pukk´i erakogust.
Pühakodaon mõiste, mis hõlmab Eestis kehtiva tähenduse kohaselt universaalsenakõiki usutunnistuselt, arhitektuurilt ja traditsioonidelt erinevaidkultusfunktsiooniga ehitisi. Statistikaametipoolt läbiviidud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel on Eestis 90 usuvoolu, millest kuueteistkümnel on enam kui 1000 järgijat, viieteistkümnel 100-999 järgijat, kolmekümne viiel 10-99 järgijat ning kahekümne neljal alla 10 järgija. Kõige enam on Eestis õigeusklikke ning luterlasi. Neile järgneb populaarsuselt katoliiklus. Populaarsed on ka baptistid ja Jehoova tunnistajad ning kasvanud on islamiusuliste hulk. Vanausulised on Eesti usuvooludesarvukuselt seitsmendal kohal.
Eestis on 450 kuni 500 pühakoda. Neist on kultuurimälestistena kaitse all pooled. Pühakojad on Eesti kultuuri lahutamatuks osaks olnud sajandeid. Kirikud olnud Eestivaimse kultuuripärandi lahutamatuks osaks ning läbi aegade kujundanud ka linnade, asulate ja külade ehituskeskkonda. Ka Jõhvi Mihkli kirik on linna ja Jõhvi kihelkonna kultuurmaastiku üheks kõige olulisemaks hooneks.
Kihelkonnad on ka tänapäeval inimestele ühtekuuluvustunde ja kombestiku kandjad. Näitekskirikutorn, mis kaugele paistab, tähendab koju- või küllajõudmist, lahkunuid maetakse kodukihelkonna kalmistutele, koolides ja koorides õpitakse oma kihelkonna rahvalaule, kõneldakse oma keelemurret, räägitakse edasi omakodukandi rahvapärimusi või riietutakse pidupäevaks oma kodukihelkonna rahvariietesse.
Näitus jääb avatuks kuni 15. veebruarini ja uueneb eksponeerimisaja jooksul, sest tegu on postkaardi- ja raamatunäitusega.
