Author Archives: admin

Jõhvi Muusemi Selts tegi kokkuvõtteid oma tööst ja seadis plaane uueks aastaks.

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

27.12.2024

Jõhvi Muuseumi Selts liikmed kogunesid Jõhvi riigimajja seltsi üldkoosolekule 27. detsembril, et teha kokkuvõtteid elluviidust ja planeerida tegevusi eelseisvaks 2025. aastaks.

Seltsi neli tähtsamat kultuuriüritust 2024. aastal olid Aleksander Tõnissoni ajalookonverents 18. aprillil Jõhvi Kontserdimajas, 18. mail üle-eestilise muuseumiöö tähistamine kindluskiriku muuseumis ja Jõhvi Mihkli kirikus, juulis Jõhvi orelimuusika pooltundide kontsertsari koostöös Lasnamäe Muusikakooli direktor Erika Jefimovaga ja 30. septembril toimunud XV Jõhvi mihklilaada  ja laada kultuuriprogrammi korraldamine, kus peaesinejateks olid Maarja-Liis Ilus koos Jakko Maltisega. 

Seltsi tellis ka häälestuse 2024. a suvel ka kahele Jõhvi Mihkli kiriku orelile. Samuti koostas selts kirikus üheksa ajutist näitust. Lisaks korraldas selts aprillist augustini 2024 nii Eesti kui Saksamaa arhiivifotodel põhineva rändnäituse „Vana Jõhvi hävimise lugu“ ja paigaldas Jõhvi keskväljakule infostendi, mis tutvustab  II maailmasõjas toimunud linna suurpõlengut ja hävimist 1943. ja 1944. aastal. Novembris toimusid seltsi toel Jõhvi Gümnaasiumis ja Jõhvi Kontserdimajas Peeter Kaljumäe kontsert-loengud Jõhvi Gümnaasiumi vilistlase Olaf Kopvillemi elust ja loomingut. Selts aitas kaasa Jõhvi Mihkli kirikus 15. detsembril Svetlana Verenitši koordineerimisel  toimunud advendikontserdi „Jõuluime ootel“ korraldamisele.

Ed. Bornhöhe kuju püstitamise korjandusega on kogunud Jõhvi Muuseumi Selts 2024. aasta lõpuks 3534 eurot.  Kindluskiriku muuseumit külastas 2024. a. 1152 inimest, mis on enam kui paarisaja inimese võrra suurem kui 2023. a. Selts pakkus ka loenguid ja ekskursioone Jõhvi ja kihelkonna ajaloost koolidele ja eesti keele õppegruppidele.

2025. aastal plaanib selts lisaks Al. Tõnissoni ajalookonverentsi, muuseumiöö, mihklilaada ja orelimuusika pooltundidele korraldamisele kaasa lüüa Jõhvi linna päevade programmis juunis ja ka muinsuskaitsepäevadel septembris. 2025 .a aprillis möödub 150 aastat kindralmajor Aleksander Tõnissoni sünnist ja juulis 160. aastat kunagisest suursündmusest eesti laulupeoliikumise ajaloos – Alutaguse praostkonna esimesest laulupühast Jõhvi Mihkli kirikus 2. juulil 1865.

Jõhvi Muuseumi Seltsi tegevust toetab Jõhvi Vallavalitsus.

Täiendav teave

Anne-Ly Reimaa, e-post annelyreimaa@gmail.com

Jõhvi Muuseumi Selts

Peeter Kaljumäe tutvustas Jõhvis Olaf Kopvillemi loomingut  

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

30.11.2024

Peeter Kaljumäe tutvustas Jõhvis Olaf Kopvillemi loomingut  

Kolmapäeval, 27. novembril tutvustas eesti laulja ja näitleja Peeter Kaljumäe Kanada  keemiku, kupletist ja koorijuhi Olaf Kopvillem elu ja loomingut. Kontserdid Jõhvis Gümnaasiumis ja Jõhvi Kontserdimajas võeti väga soojalt vastu. Kuulsa väliseesti muusiku lapsepõlv ja õpiaastad möödusid Kiviõlis ja Jõhvis, kust algas 1944. aastal sõjatee, mis viis ta võõrsile.

1947. aastal lõpetas Kopvillem põgenikelaagris Geislingeni Eesti gümnaasiumi, seejärel Kanadas 1956. a. Montréali ülikooli keemikuna. Ülikooli lõpetamise järel töötas Olaf Kopvillem Shell’i õlifirma teenistuses keemikuna. Kõige rohkem kuulsust kaasmaalaste seas tõid Kopvillemile tema kupleed ja töö koorjuhina. Eesti muusikakultuuri on Olaf Kopvillem jätnud kustumatu jälje.

Täiendav teave:

Anne-Ly Reimaa, e-post annelyreimaa@gmail.com

Jõhvi Muuseumi Selts

 

Olaf Kopvillemi laulud kõlavad 27. novembril Jõhvi Gümnaasiumis ja Jõhvi Kontserdimajas

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

18.11.2024

Jõhvi Muuseumi Selts korraldab kolmapäeval, 27. novembril Jõhvi Gümnaasiumis ja Jõhvi Kontserdimajas koostöös näitleja ja laulja Peeter Kaljumäega kontsert-loengu „Sõber, ütle, kuidas käis see vana viis!“. Kontsert tõstab ausse nii Olaf Kopvillemi kui ka teiste eesti kupleemeistrite parimad muusikapalad ja on ühtlasi kummardus laulude autori kodukandile Ida-Virumaal, kus algas tema haridustee. Lüganuse kihelkonnas sündinud ja Jõhvis koolis käinud Olaf Kopvillem oli II maailmasõja järel nii keemik, kupletist kui ka koorijuht Kanadas. 

Olaf Kopvillem on sündinud Kiviõlis 1. novembril 1926.  Tema lapsepõlv möödus Lüganuse kihelkonnas. Õpingud Jõhvi Gümnaasiumis katkesid sõjaolukorra tõttu. Teise maailmasõja keerises, 18-aastasena Saksa sõjaväkke mobiliseerituna sattus ta 1944. aasta sügisel koos taganevate üksustega Saksamaale. 1947. aastal lõpetas põgenikelaagris Geislingeni Eesti gümnaasiumi, seejärel asus 1948 töölepingu alusel vasekaevurina Kanadasse. 1956. aastal lõpetas ta Montréali ülikooli keemikuna, osales korporatsoon Ugala tegevuses.

Pärast ülikooli töötas Olaf Kopvillem paar aastat ülikooli juures õppejõuna ja seejärel astus 1957. aastal Shell’i õlifirma teenistusse keemikuna, töötades Montréalis, Torontos ja Burlingtonis ning aastatel 1972-1974 Hollandis.

Ent rohkem kui töö keemikuna tõi talle kuulsust tegutsemine pagulasaastail muusikavaldkonnas. Olemasoleva muusikalise hariduse omandas eraviisiliselt iseõppijana Roman Toi juhendusel. Koorijuhina tegutses järgmiste ansamblitega: Toronto Eesti Meeskoor abikoorijuht (1960-1963), Montreali Eesti Naiskoor (1963-1969), noorte rahvuskultuuriline rühmitus Vikerlased ja tüdrukute laulurühm Montrealis (1964-1970), Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor (1970-89) ja Hamiltoni Helletajad (1977-1987).

Kõige rohkem kuulsust kaasmaalaste seas tõid Kopvillemile tema kupleed, mis olid populaarsed nii väliseestlaskonna seas kui ka Eestis. Tema esimene sooloheliplaat “Vindilised viisid“ ja sellele järgnevad “Viise ja vinte“ ja “Lenda, lenda lepalind“ koos Leida Järviga on tänapäevani tuntud ja armastatud. Humorist ja kirjanik  Priit Aimla on öelnud: „Kui Olaf Kopvillem poleks pagulusse läinud ja oleks imekombel Eestimaal ellu jäetud, siis saanuks ta siin sama populaarseks kui Eino Baskin. Ja eesti kuplee tõusnuks austusväärsemale tasemele. Ainult et siis oleks meil samavõrra vajaka jäänud pagulaselu laulupeegeldustest.“

Kopvillem tegi ka pidevalt kaastööd Toronto ajalehele „Vaba Eestlane“, mille põhjal andis ta 1996. a. Tallinnas välja kogumiku “Vested”. 1993.a. esitas Pärnu teater „Endla“ muusikalise komöödia „Toronto-Vilsandi nõudmiseni”. See teatris „Varius“ etendus valmis Olaf Kopvillemi eluloo ainetel ja kajastas loomingut aastatel 1973-96. Olaf Kopvillem suri 21. juuli 1997 Burlingtonis (Kanadas).

Näitleja Peeter Kaljumäe on kohtunud mitmeid kordi Olaf Kopvillemiga nii Eestis kui Kanadas ja toob kontsertprogrammis publikuni kuulsa idavirumaalase huvitavaid eluloolisi seiku. Peeter Kaljumäe esineb 27. novembril ka Jõhvi Gümnaasiumis Olaf Kopvillemit tutvustava kontsert-loenguga.

Peeter Kaljumäe kontsert „Sõber, ütle, kuidas käis see vana viis!“ algab Jõhvi Kontserdimajas 27. novembril kell 19.00.  Pileti maksumus täiskasvanuile on 20 eurot, sooduspilet 15 eurot. Piletid on eelmüügis Piletilevis.

 

Täiendav teave:

https://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/sober-utle-kuidas-kais-see-vana-viis-olaf-kopvillemi-looming-peeter-kaljumae-esituses-johvi-kontserdimajas-447112/

Anne-Ly Reimaa, e-post annelyreimaa@gmail.com

Jõhvi Muuseumi Selts