Aleksander Tõnissoni sünnipäevale pühendatud konverents „Jõhvi – 90 aastat Eesti kaitsejõudude linnana. 1928-2018“

  • 0

Aleksander Tõnissoni sünnipäevale pühendatud konverents „Jõhvi – 90 aastat Eesti kaitsejõudude linnana. 1928-2018“

Jõhvi muuseumi seltsi pressiteade

28.04.2018

 

Aleksander Tõnissoni sünnipäevale pühendatud konverents „Jõhvi – 90 aastat Eesti kaitsejõudude linnana. 1928-2018“

Jõhvi Muuseumi Selts korraldas koosöös Kaitseliidu Alutaguse maleva, Viru Jalaväepataljoni ja  Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega 20.aprillil Jõhvi kontserdimajas kindral Aleksander Tõnissoni sünnipäevale konverentsi „Jõhvi – 90 aastat Eesti kaitsejõudude linnana. 1928-2018“

Konverentsi ettekanded tutvustasid Aleksander Tõnissoni tegevust Vabadussõjas, II maailmasõjaga seotud sündmusi Jõhvis, samuti Viru jalaväepataljoni ja Alutaguse maleva ajalugu.  Osalejaid tervitas Jõhvi abivallavanem Aivo Tamm. Konverentsi avakõnes rõhutas Riigikogu liige, kindralleitnant reservis Johannes Kert, et Ida-Virumaa vajab ajalookonverentse, mis tutvsutavad piirkonna sõja-ajalugu ning avaldas lootust, et Aleksander Tõnissoni konverents toimub ka järgmisel aastal.  Avaettekande konverentsil tegi kindral Riho Terras, kes rõhutas kaitsejõudude olulisust ühiskonna sidustajana. „Noormeestele õpetab kaitseväe teenistus koostöö- ja suhtlemisoskusi,“ ütles Jõhvi Gümnaasiumi vilistlasest kaitseväe juhataja oma kõnes.

Ülevaate Jõhvi mõisa ajaloost ja hävimisest andis Jõhvi Muuseumi Seltsi esimees Anne-Ly Reimaa. Kindral Tõnissoni elu ja tegevust tutvustas Alutaguse maleva juhatuse liige Kalev Naur.

Vabadussõja lahingutegevusest Virumaal tutvustas Eesti Sõjamuuseumi teadur  Peeter Kaasik, keskenduses Vabadussõja alguse ja 1919.aasta lahingutegevusele piirkonnas. Eesti kaitseväe leitnant Nikolai Baratašili-Keskkülast, kes  oli ainus teada-olev grusiinist sõjaväelane Eesti ohvitserkonnas, rääkis  sõjaajaloolane Igor Kopõtin. Okupatsioonide muuseumi näituste kuraatori Sander Jürissoni ettekanne keskendus Jõhvi 1943.aasta suurpõlengu jäädvustajale   fotograaf Karl Nikolai Hinzerile, kes töötas II maailmasõjas ajalehe Postimees  ja Eesti sõjakirjasaatjate grupi fotograafina. Hiljem oli K.N.Hinzer tegev Saksamaal eestlaste organisatsioonides ja  aitas kaasa eestlaste suvekoolide ja suvelaagrite võrgu väljaarendamisele

Väga huvitava ettekande tegi Eesti sõjaväe taasloomisest konverentsil erukolonel Aivar Jaeski, kelle sulest on peagi ilmumas ka vastav raamat. Vanemveebel Ivo Jürgenson tutvustas Viru pataljoni tegevust 1992.aastast tänapäevani ja Alutaguse maleva ajalugu muuseumi seltsi juhatuse liige Kalev Naur.  Tõnissoni militaarrännak-jooksu tekkelugu Kaitseliidu liige tutvustas Aivar Raudsepp. Konverentsil oli võimalik vaadata ka harrastusfotograafi, pikka aega Eesti Rahvusringhäälingu operaatorina töötanud Jaak Eelmetsa videoklippe Aleksander Tõnissonist ja Viru pataljoni ajaloost ja argipäevast. Jaak Eelmets andis ka lühiülevaate, kuidas Jõhvi sõjaväelinnana läbi kaamerasilma on eri aegadel paistnud ja pajatas Aleksander Tõnissoni legendidest rahvasuus.

Konverentsi lõpetas  paneeldiskussioon „Kaitsetahe läbi aegade“, kus osalesid sõjaajaloolane Igor Kopõtin, Järve Gümnaasiumi abiturient Karlis Sootalu, kolonelleitnant Arno Kruusmann, kindralleitnant reservis Johannes Kert ja Alutaguse maleva pealik major Mati Kuusvere.

Kõikidele konverentsist osavõtnutele pakkus Alutaguse malev kontserdimaja ette püstitatud välitelgis sõdurisuppi. Konverentsi teenindas Ida-Viru Kutsehariduskeskuse õppurite ja õpetajate meeskond.

Konverentsil osales 80 inimest.

Konverentsi pildigalerii on leitav siit: https://www.dropbox.com/sh/1sxxwy8yd4o5h6n/AADaJdEpn-Gr1CvP_CA7EbLna?dl=0
Konverents kanti veebis üle Alutaguse maleva Tõnissoni jooksu kodulehel: http://kindral.ee/konverents2018

Üritust toetasid Kaitseliidu Alutaguse malev,  Jõhvi Vallavalitsus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, AS Edise Linnus ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Jõhvi Muuseumi Selts tänab kõiki konverentsi koostööpartnereid, esinejaid ja toetajaid.

Lisainfo:

 

Anne-Ly Reimaa

 

Jõhvi Muuseumi Seltsi esimees

Tel: 5223305

e-post: info@johvimuuseum.ee

 


Arhiiv