Peeter Kaljumäe tutvustas Jõhvis Olaf Kopvillemi loomingut
Kolmapäeval, 27. novembril tutvustas eesti laulja ja näitleja Peeter Kaljumäe Kanada keemiku, kupletist ja koorijuhi Olaf Kopvillem elu ja loomingut. Kontserdid Jõhvis Gümnaasiumis ja Jõhvi Kontserdimajas võeti väga soojalt vastu. Kuulsa väliseesti muusiku lapsepõlv ja õpiaastad möödusid Kiviõlis ja Jõhvis, kust algas 1944. aastal sõjatee, mis viis ta võõrsile.
1947. aastal lõpetas Kopvillem põgenikelaagris Geislingeni Eesti gümnaasiumi, seejärel Kanadas 1956. a. Montréali ülikooli keemikuna. Ülikooli lõpetamise järel töötas Olaf Kopvillem Shell’i õlifirma teenistuses keemikuna. Kõige rohkem kuulsust kaasmaalaste seas tõid Kopvillemile tema kupleed ja töö koorjuhina. Eesti muusikakultuuri on Olaf Kopvillem jätnud kustumatu jälje.
Jõhvi Muuseumi Selts korraldab kolmapäeval, 27. novembril Jõhvi Gümnaasiumis ja Jõhvi Kontserdimajas koostöös näitleja ja laulja Peeter Kaljumäega kontsert-loengu „Sõber, ütle, kuidas käis see vana viis!“. Kontsert tõstab ausse nii Olaf Kopvillemi kui ka teiste eesti kupleemeistrite parimad muusikapalad ja on ühtlasi kummardus laulude autori kodukandile Ida-Virumaal, kus algas tema haridustee. Lüganuse kihelkonnas sündinud ja Jõhvis koolis käinud Olaf Kopvillem oli II maailmasõja järel nii keemik, kupletist kui ka koorijuht Kanadas.
Olaf Kopvillem on sündinud Kiviõlis 1. novembril 1926. Tema lapsepõlv möödus Lüganuse kihelkonnas. Õpingud Jõhvi Gümnaasiumis katkesid sõjaolukorra tõttu. Teise maailmasõja keerises, 18-aastasena Saksa sõjaväkke mobiliseerituna sattus ta 1944. aasta sügisel koos taganevate üksustega Saksamaale. 1947. aastal lõpetas põgenikelaagris Geislingeni Eesti gümnaasiumi, seejärel asus 1948 töölepingu alusel vasekaevurina Kanadasse. 1956. aastal lõpetas ta Montréali ülikooli keemikuna, osales korporatsoon Ugala tegevuses.
Pärast ülikooli töötas Olaf Kopvillem paar aastat ülikooli juures õppejõuna ja seejärel astus 1957. aastal Shell’i õlifirma teenistusse keemikuna, töötades Montréalis, Torontos ja Burlingtonis ning aastatel 1972-1974 Hollandis.
Ent rohkem kui töö keemikuna tõi talle kuulsust tegutsemine pagulasaastail muusikavaldkonnas. Olemasoleva muusikalise hariduse omandas eraviisiliselt iseõppijana Roman Toi juhendusel. Koorijuhina tegutses järgmiste ansamblitega: Toronto Eesti Meeskoor abikoorijuht (1960-1963), Montreali Eesti Naiskoor (1963-1969), noorte rahvuskultuuriline rühmitus Vikerlased ja tüdrukute laulurühm Montrealis (1964-1970), Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor (1970-89) ja Hamiltoni Helletajad (1977-1987).
Kõige rohkem kuulsust kaasmaalaste seas tõid Kopvillemile tema kupleed, mis olid populaarsed nii väliseestlaskonna seas kui ka Eestis. Tema esimene sooloheliplaat “Vindilised viisid“ ja sellele järgnevad “Viise ja vinte“ ja “Lenda, lenda lepalind“ koos Leida Järviga on tänapäevani tuntud ja armastatud. Humorist ja kirjanik Priit Aimla on öelnud: „Kui Olaf Kopvillem poleks pagulusse läinud ja oleks imekombel Eestimaal ellu jäetud, siis saanuks ta siin sama populaarseks kui Eino Baskin. Ja eesti kuplee tõusnuks austusväärsemale tasemele. Ainult et siis oleks meil samavõrra vajaka jäänud pagulaselu laulupeegeldustest.“
Kopvillem tegi ka pidevalt kaastööd Toronto ajalehele „Vaba Eestlane“, mille põhjal andis ta 1996. a. Tallinnas välja kogumiku “Vested”. 1993.a. esitas Pärnu teater „Endla“ muusikalise komöödia „Toronto-Vilsandi nõudmiseni”. See teatris „Varius“ etendus valmis Olaf Kopvillemi eluloo ainetel ja kajastas loomingut aastatel 1973-96. Olaf Kopvillem suri 21. juuli 1997 Burlingtonis (Kanadas).
Näitleja Peeter Kaljumäe on kohtunud mitmeid kordi Olaf Kopvillemiga nii Eestis kui Kanadas ja toob kontsertprogrammis publikuni kuulsa idavirumaalase huvitavaid eluloolisi seiku. Peeter Kaljumäe esineb 27. novembril ka Jõhvi Gümnaasiumis Olaf Kopvillemit tutvustava kontsert-loenguga.
Peeter Kaljumäe kontsert „Sõber, ütle, kuidas käis see vana viis!“ algab Jõhvi Kontserdimajas 27. novembril kell 19.00. Pileti maksumus täiskasvanuile on 20 eurot, sooduspilet 15 eurot. Piletid on eelmüügis Piletilevis.
