Jõhvi nime päritolu
Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast “jõhvikas”, millel aga puudub keeleteaduslik alus.
1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks “jõevesi” (om.k. “jõevee”), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks “jõhv”, mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi.
Esimene kirjalik mainimine
Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241. aastat. Jõhvi on seal kirjas Gevi nime all (häälik “j” kirjutati alamsaksa keeles tähega “g”). Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat.
