Ilmusid VI Jõhvi Muuseumi Seltsi toimetised
Category : Jõhvi muuseumi seltsi pressiteade
Jõhvi Muuseumi Seltsi järjekordse väljaandena ilmus Alutaguse muistse mõttemaailma uurimisele pühendunud ajaloolase Vallo Reimaa 320-leheküljeline monograafia „Koha märkamine, tähendustamine ja mäletamine“, mis on esimene osa kolmeosalisena kavandatud sarjast „Alutaguse kohad ja maastikud“.
Esmakordselt tegeles autor kohatajuga seotud teemaarendustega juba oma 2007. aastal Jõhvi Muuseumi Seltsi toimetiste sarjas ilmunud väljaandes „Alu-rahva keelest ja meelest“. Monograafia kirjutamise idee sai Alutaguse ajaloo uurimisel tekkinud huvi Ida-Virumaa kohataju ning kohaidentiteedi valdkonna vastu, mille käigus leidis kinnitust, et vanades kohanimedes elavad varjatud kujul edasi muistse mõtlemise jäljed, mis kujutavad endast omamoodi pärandkultuuri eksponaate kunagisest elavast keelemaailmast.
Uurimisvaldkonda võib iseloomustada väljendiga „keelearheoloogia“. Kuna Alutaguse on läbi aegade olnud seotud erinevate kultuurimõjudega ning asub kultuuridevahelisel piirialal, siis on see toonud kaasa piirkonna paralleelnimede ja -tähenduste rohkuse ning erinevate kultuuride vahel toimuva tõlke ja tõlgenduste ulatusliku esinemise, millele lisanduvad arvukad võimu ja religiooni avaldumise omanäolised ilmingud.
Kõige selle tulemusena võib Alutagust vaadelda kui unikaalset semiootilist „laboratooriumi”, kus toimub intensiivne tähendusloome ning kus seetõttu on võimalik analüüsida mitmesuguseid semiootilisi piirsituatsioone. Piirsituatsioonid omakorda muudavad sotsiaalsete nähtuste varjatud „veealuse osa“ tavapärasest nähtavamaks.
- Käesoleva väljaande esimeses osas kaardistab autor kohatajuga seotud probleemistiku üldisi metodoloogilisi lähtekohti.
- Teine osa analüüsib inimese ruumitaju paratamatut subjektiivsust, sealhulgas pilgule avanet maastikku ning sellel asuvaid kohti.
- Kolmas osa käsitleb sõnade kaasabil teadvustatud inimtaju ruumilist tegelikkusest, selle nimetamisel tekkivaid probleeme, tutvustades põgusalt ka semantiliste tähendusväljade temaatikat.
- Viimane osa keskendub tähendusväljaga „koht“ seonduvale sõnaperele ning selles ilmnevatele seaduspärasustele keeleajaloos. Ühtlasi selgitatakse seosed selliste hästi tuntud sõnad ja nimede nagu „Viru“, „-vere“, „koht“, „paik“, „Kohtla“ jmt vahel. Raamatu lõpetavad fragmentaariumi laadis esitatud kohasemiootika teesid.
Väljaannet toetasid Virumaa pärimuskultuuri programm ja Jõhvi Muuseumi Selts.
Jõhvi Muuseumi Selts
Lisainfo:
Astrid Niinepuu
Jõhvi Kindluskiriku muuseum
Tel: 5187590
