Laupäeval, 2. oktoobril korraldab Jõhvi Muuseumi Selts koostöös Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskusega Jõhvi kesklinnas XII Jõhvi Mihklilaada, kus nii linnarahval kui külalistel on võimalik osta põllumajandus- ja aiasaadusi, istikuid, käsitöö- ja loodustooteid ning mekkida mõnusat laadatoitu.
Laat algab kell 10 Mihkli kiriku ees Jõhvi Muusikakooli Big Bandi kontserdiga. Kell 12 musitseerib kirkus orelil Svetlana Kekiševa ja kell 14 mängivad muusikat ja pajatavad toredaid rahvajutte Hillar Vimberg ja Ervin Lember Viru-Nigulast.
Laadalistel on võimalus soetada ka tasuta raamtuid Jõhvi Keskraamatukogu raamatutelgis. Keharammu ja täpset kätt on võimalik proovida ammulaskmises. Ehitushuvilistele pakub nõu Maja Nagu Vaja projektimeeskond. Kindluskiriku muuseum on avatud tasuta. Lastele toimub kell 12 Jõhvi ajalugu tutvustav mäluretk Reet Kalduri juhendamisel. Kirikus on avatud näitus Jõhvi Kunstikooli täiskasvanute kursuse graafikanäitus.
Mihklilaatade korraldamise traditsioon Jõhvis ulatub 1920. aastatesse. Traditsiooni taaselustas Jõhvi Muuseumi Selts 2010. aastal. Üritust toetavad Jõhvi Vallavalitsus, Jõhvi Muuseumi Selts, Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskus, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp.
Muinuskaitsepäevadel külastas Jõhvi Mihkli kirikut ja kindluskiriku muuseumit 81 inimest. Külalised olid Jõhvist (Jõhvi Põhikooli õpilased ja eesti keele õppijad), Harjumaalt, Sillamäelt ja Tallinnast (Eesti Kunstiakadeemia tudengid ja õppejõud). Üritused lastele ja noortele toimusid Jõhvi Mihkli Kiriku 9. ja 12. septembril. Kirikus on ka avatud ka raamatunäitus “Vana Jõhvi”.
Alates 1991. aastast toimuvad igal aastal septembris Euroopa Muinsuskaitsepäevad. Tänavune muinsuskaitsepäevade teema on „Peidus pärand“. Muinsuskaitsepäevad on Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu ühisalgatus, mille eesmärk on tutvustada Euroopa rikast ja mitmekesist kultuuripärandit, võimalda inimestele tasuta juurdepääsu mälestistele ning muuseumidesse ning korraldada tasuta ekskursioone oma kodukandi pärandi ning ajaloo paremaks mõistmiseks.
10. septembril toimus Tartu Ülikooli Narva Kolledžis rahvusvaheline konverents, mis käsitles Uusikaupunki rahu ja Põhjasõja-järgseid geopoliitilisi arenguid Balti mere regioonis.
Põhjasõda oli Läänemerel ülemvõimu pärast peetud sõda, milles osalesid Rootsi, vastaspoolel Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713.a. lisaks Preisimaa ja Hannover. Põhjasõja lahingud lõppesid Eesti aladel 1710. aasta sügisel, kuid konflikt Venemaa ja Rootsi vahel kestis veel üle kümne aasta. Eestis on Põhjasõjaga seotud veel tänaseni mitmeid legende ja pärimusi ning püstitatud mälestusmärke. Sõjaga kaasnesid haigused, küüditamised, otsene sõjategevus, rüüstamine ja külade hävitamine, näljahäda ning mõjus kurnavalt nii Rootsi, Vene kui ka Soome ühiskonnale.
Põhjasõda lõppes Rootsi kaotusega, mille tulemused fikseeriti 10. septembril (30. augustil vkj.) 1721.a Soomes Uusikaupunki rahuga (rootsi keeles Freden i Nystadi, vene keeles Ништадтский мирный договор). Rootsi kaotas lepingujärgselt ülemvõimu Läänemerel – suurriigiks sai Moskva tsaaririik, uue nimega Venemaa keisririik. Rahulepinguga läksid Venemaa koosseisu seni Rootsile kuulunud Liivimaa, Eestimaa ja Ingerimaa alad, osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Viiburi lääni osadega
Konverentsi esimeses osas esinesid ettekannetega Katri Raik, kes rääkis Peeter I aegsest Narvast ja ka Peeter I Põhjasõja-järgsest kultusest linnas, Tartu Ülikooli õigusajaloo professor Marju Luts-Sootak, kes andis ülevaate Uusikaupunki rahu tingimustest ja selle mõjust Eestimaa ja Liivimaa edasises arengus ning professor Pekka Visuri Helsingi Ülikooli Aleksanteri Instituudist, kes andis ülevaate piirkonna geopoliitistest arengutest kuni tänapäevani.
Konverentsi teises osas, mis oli veebipõhine, said diskussioonipaneelis sõna kolumnist, Deutsche Welle ajakirjanik Konstantin von Eggert, Rootsi Kaitseväe nõunik Michael Malm, Helsingi Ülikooli Aleksandri Instituudi professor Markku Kangaspuro. Paneeli modereeris Leedu kaitseväe erukolonel Vaidotas Malinionis, Leedu Rahvusliku Kaitse Fondi direktor. Konverentsi lõppsõna ja kokkuvõtted tegi Timo Hellenberg, konverentsi idee autor, Soome Paasikivi Ühingust (Paasikivi Seura, Hellenberg International OÜ), kes tõstis oma ettekandes esile, et meid ühendab soov rahu järele – mitte kunagi enam sõdu, ei rohkem rahutusi või hävingut. Kõiki konverentsil osalejaid tervitas Mikael Eriksson, Rootsi suursaadik Eestis, kelle sõnul on oluline on õppida ajaloost praeguste diplomaatiliste väljakutsete arutamisel, eriti ajaloolistest sündmustest, mida võib pidada problemaatilisteks või isegi valusateks.
Konverents toimus eesti ja inglise keeles hübriidvormis võimalusega osaleda nii veebis kui kohapeal Narva kolledžis. Konverentsi korraldajateks olid Jõhvi Muuseumi Selts, Hellenberg International Ltd Soomest ja Leedu Rahvuslik Kaitsefond (NDF). Ürituse toimumist toetasid Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp ja Jõhvi Muuseumi Selts.
Jõhvi Muuseumi Selts tänab kõiki konverentsi kaaskorraldajaid ja online-ülekande teostajaid, kes aitasid kaasa ürituse elluviimisele.
Konverentsi toimumist kajastasid Raadio 4 Narva stuudio ja Soome ajaleht Iltalehti (https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/e706d963-3a5f-474a-be69-302b227cfebf)
