Jõhvi Mihkli kirikus avatakse mihklipäeval postkaardinäitus

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

22.september 2016

Mihklipäeval, 29.septembril avatakse  Jõhvi Mihkli kirikus kell 17.00 Virumaa kultuuripärandi koguja Samuel Golombi näitus postkaartidest, kus on kujutatud kirikuid ja kirikutega seotud tegevusi.

Samuel Golombi kogus on üle 10 000 illustreeritud ümbriku ja postkaardi. Tema huvideks on  postiajalugu ning kirikud ja religioon laiemas kontekstis.

Postkaardinäitusel Jõhvi kirikus on eksponeeritud ligi 100 postkaarti. Golomb on valinud näitusele erinevatest riikidest saadud postkaardid: Venemaalt, Leedust, Soomest, Brasiiliast, Indoneesiast, Iisraelist, Saksamaalt, Ukrainast, Valgevenest. Need postkaardid on koguja saanud tänu aktiivsele kirjavahetuse, samuti ülemaailmselt  postkaartide saajate ja saatjate „Postcrossing“ ja venekeelsete postkaardi kogujate “Naši otkrõtki” võrgustikult.

Kiriku teemaga seotud postmarke, ümbrikuid ja postkaarte on Samuel Golomb mitmel korral tutvustanud ka Pereraadio saateis.

Näituse avamisele järgneb kell 18.00 Jõhvi Mihkli kirikus mihklipäevale pühendatud jumalateenistus.

Mihklipäev tähistab eesti rahvakalendris üleminekut suveajast talveajale. Sel päeval lõpetati viis kuud kestnud suviste tööde aeg ja peeti suurt pidu, et asuda taas tubasemate toimetuste kallale.

Kristluses on Miikael üks seitsmest peainglist. Eestis on Miikaelile pühendatud Keila, Juuru, Jõhvi, Kodavere, Kihelkonna, Räpina, Häädemeeste, Rõngu, Läänemaa Mihkli kihelkonna ja Tallinna Mihkli kirik. Hävinud on Narva Mihkli kirik. Rakvere Kolmainu kirikut nimetati varem samuti Mihkli kirikuks. Tallinnas asus ka tsistertslaste Miikaeli nunnaklooster.

Kontakt:

Astrid Niinepuu

Jõhvi Muuseumi Selts

Telefon:  5187590, e-post: astrid.niinepuu@mail.ee

Jõhvi kesklinnas toimub 1. oktoobril VII Mihklilaat

Jõhvi kesklinnas, Mihkli kiriku pargis ja  Rakvere tänaval toimub 1.oktoobril VII Mihklilaat, kus nii linnarahval kui külalistel on võimalik osta põllumajandus- ja aiasaadusi, istikuid, käsitöö- ja loodustooteid. Laadalised saavad külastada tasuta raamatute laata, toimub mitmeid õpitubasid, ammulaskmine. Laadal esitleb porganditoite MTÜ Kohalik Toit.

Külalistele pakutakse ka mitmekesist  kultuuriprogrammi: Jõhvi Mihkli kirikus toimub kell 11.00  orelimuusika pooltund ja kell 14.00 Sandra Nurmsalu kontsert. Lastele pakub laadarõõmu Jõhvi kindluskiriku muuseumis nukuteater Lepatriinu etendusega „Väike merineitsi“. Etendused toimuvad kell 12.00 eesti keeles ja kell 14.00 vene keeles. Samuti on kirikuaugus lastel võimalik lustida zorb-pallidega. Jõhvi kirikus on avatud näitused „Meri“ ja „Kirikud postkaartidel“.

Kindluskiriku muuseum on külastajatele avatud tasuta. Sandra Nurmsalu kontserdipileti eest tuleb tasuda 3 eurot, zorb-pallide pileti eest 2 eurot ja nukuteatri etenduse eest 1 euro.
Mihklilaata korraldab Jõhvi Muuseumi Selts. Üritust toetavad Kohaliku Omaalgatuse Programm, Jõhvi Vallavalitsus, Ida-Virumaa Käsitööselts ning Toila SPA.
Kontakt:

Astrid Niinepuu

Jõhvi Muuseumi Selts

Telefon:  5187590, e-post: astid.niinepuu@mail.ee

Kauplejate registreerimine: Anne Uttendorf, telefon 5157496

e-post: anne.uttendorf@gmail.com

Ilmusid VI Jõhvi Muuseumi Seltsi toimetised

Jõhvi Muuseumi Seltsi järjekordse väljaandena ilmus Alutaguse muistse mõttemaailma uurimisele pühendunud ajaloolase Vallo Reimaa 320-leheküljeline monograafia „Koha märkamine, tähendustamine ja mäletamine“, mis on esimene osa kolmeosalisena kavandatud sarjast  „Alutaguse kohad ja maastikud“.

Esmakordselt tegeles autor kohatajuga seotud  teemaarendustega juba oma 2007. aastal Jõhvi Muuseumi Seltsi toimetiste sarjas ilmunud väljaandes „Alu-rahva keelest ja meelest“. Monograafia kirjutamise idee sai Alutaguse ajaloo uurimisel tekkinud huvi Ida-Virumaa  kohataju ning kohaidentiteedi valdkonna vastu, mille käigus leidis kinnitust, et vanades kohanimedes elavad varjatud kujul edasi muistse mõtlemise jäljed, mis kujutavad endast omamoodi pärandkultuuri eksponaate kunagisest elavast keelemaailmast.

Uurimisvaldkonda võib iseloomustada väljendiga „keelearheoloogia“.  Kuna Alutaguse on läbi aegade olnud seotud erinevate kultuurimõjudega ning  asub kultuuridevahelisel piirialal, siis on see toonud kaasa piirkonna paralleelnimede ja -tähenduste rohkuse ning erinevate kultuuride vahel toimuva tõlke ja tõlgenduste  ulatusliku esinemise, millele lisanduvad arvukad võimu ja religiooni avaldumise omanäolised ilmingud.

Kõige selle tulemusena võib Alutagust vaadelda kui unikaalset semiootilist „laboratooriumi”, kus toimub intensiivne tähendusloome ning kus seetõttu on võimalik analüüsida  mitmesuguseid semiootilisi piirsituatsioone. Piirsituatsioonid omakorda muudavad sotsiaalsete nähtuste varjatud „veealuse osa“ tavapärasest nähtavamaks.

• Käesoleva väljaande esimeses osas kaardistab autor kohatajuga seotud probleemistiku  üldisi metodoloogilisi lähtekohti.
• Teine osa analüüsib inimese ruumitaju paratamatut subjektiivsust, sealhulgas pilgule avanet  maastikku ning sellel asuvaid kohti.
• Kolmas osa käsitleb sõnade kaasabil teadvustatud inimtaju ruumilist tegelikkusest, selle nimetamisel tekkivaid probleeme, tutvustades põgusalt ka semantiliste tähendusväljade temaatikat.
• Viimane osa keskendub tähendusväljaga „koht“ seonduvale sõnaperele ning selles ilmnevatele seaduspärasustele keeleajaloos. Ühtlasi selgitatakse seosed selliste hästi tuntud sõnad ja nimede nagu „Viru“, „-vere“, „koht“, „paik“, „Kohtla“ jmt vahel. Raamatu lõpetavad fragmentaariumi laadis esitatud kohasemiootika teesid.

Väljaannet toetasid Virumaa pärimuskultuuri programm ja Jõhvi Muuseumi Selts.

Jõhvi Muuseumi Selts

Lisainfo:
Astrid Niinepuu
Jõhvi Kindluskiriku muuseum
Tel: 5187590