Jõhvi Mihkli kirikus toimuvad juulis kolmel järjestikusel neljapäeva õhtul algusega kell 18.00 „Orelimuusika pooltunnid“. Juba 19. korda toimuv populaarne muusikasündmus toimub koostöös Jõhvi Muuseumi Seltsi ja EELK Jõhvi Mihkli koguduse ja Lasnamäe Muusikakooli direktori, organist Erika Jefimovaga
Esimesel kontserdil neljapäeval, 9. juulil esineb orelil Eesti üks väljapaistvamaid organiste Aare-Paul Lattik. Teisel kontserdil, 16. juulil musitseerivad kirikus muusikud Tuuliki Jürjo (orel) ja Susanna Viktoria Mõtsmees (torupill) ning viimasel kontserdil 23. juulil astub publiku ette noor andekas organist Marten Meibaum.
Jõhvi Mihkli kiriku XIX “Orelimuusika pooltundide” toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp, MTÜ Jõhvi Muuseumi Selts, Jõhvi Vallavalitsus ja EELK Jõhvi Mihkli kogudus.
Kõik kontserdid Jõhvi Mihkli kirkus on publikule tasuta. Oodatud on annetused Jõhvi Mihkli kiriku orelite jaoks.
Jõhvi Muuseumi Selts
Kontakt:
Erika Jefimova, e-post: erikajefimova19@gmail.com
Anne-Ly Reimaa, Jõhvi Muuseumi Selts, annelyreimaa@gmail.com
Laupäeval, 16. mail toimus Jõhvi muuseumiöö „Öös on hääli!“. Tegevused algasid kell 18 viktoriiniga lastele ja peredele eesti raamatu ajaloost ja põneva aaretemänguga Jõhvi Mihkli kirikus ja kirikuaias . Viktoriinis osalejad said kuulata välitelefonide abil erinevaid helisid ja signaale ning proovida morsekoodi.
Erinevaid muusikinstrumente tutvustas muusik ja kultuuriantropoloog Polina Tšerkassova, kes tõi kuulajateni kohalikud legendid. Orelikontseril musitseerisid Svetlana Verenitš orelil, föödil soleeris Natalja Viiksaar ning laulurõõmu pakkusid Ahtme Kunstide Kooli akadeemilise vokaali õpilased Emilia Lebedeva ja Eva Timofejeva.
Muuseumiöö korraldamisel lõid kaasa Alutaguse maleva noorkotkad ja Jõhvi keskraamatukogu lasteosakond. Muuseumiöö külalistel oli võimalik külastada Mihkli kiriku torni müürikäike ja võlvidepealseid.
Jõhvi kindluskiriku muuseum oli avatud kell 18.00-23.00, Jõhvi Mihkli kirik kell 18.30-23.00.
Muuseumiöö tegevustes osales kokku 371 inimest.
Üritust toetasid Jõhvi Vallavalitsus ja Jõhvi Muuseumi Selts.
Jõhvi Muuseumi Selts korraldas 22. aprillil Jõhvi kontserdimajas ajalookonverentsi “Taasiseseisvumine. 35 aastat Jõhvi linnaõiguste taastamisest“. Militaarajalugu käsitlevatel kindralmajor Aleksander Tõnissoni konverentsidel on varem peamiselt keskendutud sõjasündmustega seotud teemadele, kuid seekordsel konverentsil oli fookuses lähiajalugu.
Konverentsil osalejatele saatis kirjaliku tervituse kahekordne Eesti valitsusjuht ja hilisem kaitseminister Mart Laar. Oma tervituses meenutas ta kindral Aleksander Tõnissoni tähtsust ajaloos ning tõstis esile otsustava tegutsemise tähtsust riikluse kaitsel kaasajal. Oma tervituses märkis ta: „Mulle meenub neist kaugetest aastatest just siinsete inimeste otsustavus tegutseda ja otsustada. Siin ei jäädud ootama kuskilt mujalt tulnud käsukirju ja näpunäiteid, vaid tehti oma tulevikku puudutavad otsused ise. Isegi kui need tuhande eksperdi meelest valed olid. Sest nemad ei elanud siin. Teie aga elasite. Õppisin peaministrina neid otsuseid usaldama ja toetama, et lasta teil oma tulevikku ise luua.“
Konverentsil said sõna 1988-1991. aastate pöördelistes sündmustes osalejad. Asetleidnud sündmused 35 aastat tagasi tõid eredalt konverentsil osalejateni videosse jäädvustatud meenutused Kohtla-Järve linnanõukogu aseesimehelt Avo Blankinilt, EELK Jõhvi Mihkli koguduse õpetajalt Peeter Kaldurilt ja dokumentaalkaadrid filmioperaator Jaak Eelmetsalt.
Avasõnavõtus rääkis Riigikogu liige ja mitmekordne haridusminister Tõnis Lukas uue põlvkonna rollist Eesti taasiseseisvumise pöördelistel aastatel ja vastutuse võtmise olulisusest. Ajaloolase Küllo Arjakase ettekanne tutvustas Eesti poliitilist maastikku 1988-1991. aastatel, Eesti kodanike komiteede ja Rahvarinde liikumise sündi. Ajakirjanik Aimar Altosaar tutvustas oma ettekandes tööd valitsuse eriesindajana Ida-Virumaal. Jõhvi muutumistest pärast linnaõiguste taastamist rääkisid Jõhvi Gümnaasiumi õpilased Ander Jõemets ja Romet Roosipuu.
Konverentsil meenutasid Ida-Virumaal toimunut endised Eesti Kongressi liikmed Rein Aidma ja Avo Kiir ning Ida-Virumaa Rahvarinde juhatuse liige Riho Breivel. Jõhvi Taastava Kogu tegevusest ja linnaomavalitsuse taassünnist 1991/1992. aastal rääkisid taastava kogu liikmed Tiit Haljand, Kaido Kooga ja Vallo Reimaa. Konverentsi kokkuvõtvas ettekandes rõhutas riigikogu liige Meelis Kiili regionaalsel tasandil juhtimise tähtsust piirkonna arendamisel nii rahuajal kui kriisides.
Konverentsil osalejaid võimaluse soetada meelepärast ajalookirjandust ja ajakirja „Akadeemia“ märtsikuist väljaannet, mis samuti käsitles 1990. aastate sündmusi Ida-Virumaal. Meelis Maripuu ja Peeter Kaasik esitlesid ürituse külaistele Eesti Mälu Instituudi uut kogumikku ajaloosarjas „Sõja ja rahu vahel. Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule“.
Kontserdimaja II korrusel oli avatud ajutine näitus Jõhvi omavalitsusliku staatuse taastamisega seotud dokumentidest, kus sai imetleda ka Põlevkivimuuseumi fondist deponeeritud 1989. aastal Jõhvi pioneeride majas õmmeldud sini-must-valget lippu. Näituse koostas Jõhvi vallavanem Vallo Reimaa.
Üritust modereeris ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev. Konverentsil osales 72 inimest.
Konverentsi toimumist toetasid Jõhvi Vallavalitsus, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp ja Jõhvi Muuseumi Selts.
