IX kindral Aleksander Tõnissoni ajalookonverents keskendub 35 aastat tagasi Jõhvi linnaõiguste taastamisega seotud sündmustele

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

7. aprillil 2026. a.

Jõhvi Muuseumi Selts korraldab kolmapäeval, 22. aprillil Jõhvi kontserdimaja kammersaalis IX kindral Aleksander Tõnissoni ajalookonverentsi “Taasiseseisvumine. 35 aastat Jõhvi linnaõiguste taastamisest“.

Konverents keskendub 1991. aasta pöördelistele sündmustele Jõhvis ja Ida-Virumaal. Konverentsi avasõnavõtu teeb Riigikogu liige Tõnis Lukas, kes räägib uue põlvkonna rollist Eesti taasiseseisvumise pöördelistel aastatel. Järgneb ajaloolase Küllo Arjakase ettekanne Eesti poliitilisest maastikust ja 1988-1991. a. Ida-Virumaa sündmustest. Konverentsil meenutatakse taasiseseisvumisliikumise jõudmist Kohtla- Järve konglomeraatlinna keskusesse, praegusesse Jõhvi linna ning keskendutakse Jõhvi Taastava Kogu tegevusele ja linnaomavalitsuse taassünnile 1991/1992. aastal.

Konverentsil astub üles toonane Eesti Vabariigi Valitsuse eriesindaja Ida-Virumaal Aimar Altosaar. Konverentsil teevad ettekande Jõhvi arengust taasiseseisvumise perioodi Jõhvi Gümnaasiumi õpilased ning tänapäeva ja taasiseseisvumise ajaloo õppetundidest räägib Riigikogu liige Meelis Kiili.

Konverentsi ajal on Jõhvi Kontserdimajas avatud näitus Jõhvi omavalitsuse taastamise algusajast. Samuti toimub üheksa autori koostöös valminud Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Sõjamuuseumi ajaloosarja „Sõja ja rahu vahel“ VIII kogumiku esitlus “Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule“.

Konverentsi modereerib ajakirjanik Erik Gamzejev

Täpsem info on leitav Jõhvi Muuseumi Seltsi kodulehelt: https://johvimuuseum.ee

Registreerumine konverentsile on avatud kuni 20. aprillini siin: https://forms.gle/Uw4oV5JbD16XmSmLA

Kindralmajor Aleksander Tõnisson (17.04.1875 – 30.06.1941) oli Vabadussõjas 1. diviisi ja Narva rinde juht, hiljem ka Eesti Vabariigi sõja- ja kaitseminister, 1934-1939 Tartu linnapea ning 1939-1940 Tallinna ülemlinnapea. Jõhviga seob kindralit Edise mõis, mis omistati talle teenete eest Vabadussõjas. Pärast 1940. aasta juunipööret arreteeriti Aleksander Tõnisson nõukogude julgeolekuorganite poolt 3. detsembril 1940 oma kodus Edisel ning hukati 1941. a suvel Tallinna lähistel, mil sõda Saksamaaga oli juba alanud.

Konverentsi toimumist toetavad Jõhvi Vallavalitsus, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp, Jõhvi Muuseumi Selts ja Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Lisainfo:

Anne-Ly Reimaa

Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige

Telefon: 5223305

Konverentsi ajakava

Aleksander Tõnissoni ajalookonverents 22. aprillil 2026 Jõhvi Kontserdimaja kammersaalis

Taasiseseisvumine. 35 aastat Jõhvi linnaõiguste taastamisest

09.20–10.00 registreerimine konverentsile

10.00 konverentsi algus

Tervitused

• Mart Laar (Eesti Kongressi liige 1990-1992, Eesti Ülemnõukogu liige 1990-1992, PM 1992-1994 ja 1999, kirjalik tervitus)
• Vallo Reimaa (Jõhvi vallavanem)
• Meelis Kiili (Riigikogu liige)

Sissejuhatav dokumentaalne videomontaaž Ida-Virumaa sündmustest 1988-1991 (autor Jaak Eelmets)

10.25 – 10.45 Avaettekanne: Tõnis Lukas (Riigikogu liige). Uue põlvkonna roll pöördelisel ajal

10.45 – 11.10 Küllo Arjakas (Tallinna Linnaarhiivi juhataja). Eesti taasiseseisvumise poliitiline maastik ja Ida-Virumaa

11.10 – 11.30 – Videoklipid meenutustega

• Peeter Kaldur – Eesti Kongressi liige 1990-1992
• Avo Blankin – Kohtla-Järve linnavolikogu aseesimees Jõhvi taasiseseisvumise ajal

11.30 -12.10 I paneelarutelu. Taasiseisvumisliikumine interrindeliku konglomeraatlinna südames

Moderaator Erik Gamzejev, ajalehe „Põhjarannik“ peatoimetaja

• Rein Aidma (Eesti Kongressi liige, Ida-Viru maavalitsuse täitevkomitee esimehe asetäitja 1989–1991 ja Ida-Viru maavanem 1994–2003) Rajoonivalitsuse muutumised ja võimalikud riskistsenaariumid
• Avo Kiir (Eesti Kongressi liige, Riigikogu liige 1992-1995). Tagasivaade 1990. aastate algusse ERSP vaatenurgast
• Riho Breivel (1987–1990 Ida-Virumaa Rahvarinde juhatuse liige, 1991-1997 Riigi- ja Piirikaitseameti Ida-Virumaa regionaalse juhtimiskeskuse ülem). Julgeolekuolukord taasiseseisvumisejärgseil aastail

12.10 – 12.30 Meelis Maripuu, Peeter Kaasik. Raamatuesitlus: „Sõja ja rahu vahel VIII. Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule“ (Eesti Mälu Instituut, 2026)

12.30-13.30 – Lõuna

13.30-13.55 Aimar Altosaar (peaministrite Tiit Vähi ja Mart Laari nõunik 1992-1993). Meenutused Ida-Virumaa eriesindajate perioodidest

Jõhvi esimese taasiseseisvumisaegse sini-must-valge lipu lugu

13.55 – 14.15 Ander Jõemets ja Romet Roosipuu (Jõhvi Gümnaasiumi õpilased). Jõhvi muutumised taasiseseisvumise perioodil. Õpilasettekanne, Jõhvi Gümnaasium (juhendajad Leigi Molodõk, Addo Ojasalu ja Kalle Pärt)

„Jõhvi omariikluse taastamise sündmused Jõhvis“. Video, Jõhvi Gümnaasium, 2021

14.15 – 15.00 II paneelarutelu. Pöördeline 1991. aasta. Jõhvi Linna Omavalitsuse Taastava Kogu tegevus ja Jõhvi linnaomavalitsuse taassünd.

Moderaator Erik Gamzejev

Paneelis Jõhvi Linna Omavalitsuse Taastava Kogu juhatuse liikmed:

• Tiit Haljand. Jõhvi Linna Omavalitsuse Taastav Kogu tegevuse algus
• Kaido Kooga. Meenutused Jõhvi Linna Taastava Kogu tegevusest
• Vallo Reimaa. Esimesed sammud Jõhvi linna taasloomise teel 1991.a sügistalvel ning 1992. a alguskuudel

15.00 – 15.25 Meelis Kiili – Õpime ajaloost. Kirde-Eesti kui regionaalse strateegiatasandi taasloomise vajadus ja võimalikkus

15.25-15.30 Konverentsi lõpp

Konverentsi ajal on avatud näitus Jõhvi taasiseseisvumise algusajast

Muuseumiööl Jõhvis saab kuulata põnevaid legende ja nautida mitmekesist muusikaprogrammi

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

8. märts 2026. a.

Laupäeval, 16. mail toimuval muuseumiööl „Öös on hääli!“ pakub Jõhvi Muuseumi Selts Jõhvi Mihkli kirikus ja Jõhvi Kindluskiriku Muuseumis huvitavat kultuuriprogrammi.

Muuseumiöö algab kell l8  viktoriiniga lastele ja peredele eesti raamatu ajaloost ja põneva aaretemänguga Jõhvi Mihkli kiriku aias. Selle järel kell 19 esineb ja loob imelisi helisid Jõhvi Mihkli kirikus jutuvestja ja kultuuriantropoloog Polina Tšerkassova, kes toob publikuni Jõhvi ammused legendid ja lood.

Muuseumiööl pakuvad muusikaelamust Svetlana Verenitš  orelil ja Natalja Viiksaar flöödil ning Ahtme Kunstide Kooli akadeemilise vokaali õpilased Emilia Lebedeva ja Eva Timofejeva õpetaja Rena Bõkova juhendamisel. 

Muuseumiöö korraldamisel löövad kaasa Alutaguse Maleva noorkotkad ja Jõhvi Keskraamatukogu lasteosakond.

Jõhvi kindluskiriku muuseum oli avatud kell 18.00-23.00 (külastustasu 1 euro), Jõhvi Mihkli kirik kell 18.30-23.00. Muuseumiöö külalistel on võimalus külastada kirikutorni müürikäike ja võlvidepealseid. 

Muuseumiöö toimumist toetavad Jõhvi Vallavalitsus ja Jõhvi Muuseumi Selts.

 

Lisainfo: 

Anne-Ly Reimaa 
e-post: muuseum@johvimuuseum.ee

 

Jõhvi Muuseumiöö ajakava 16. mail 2026

Kell 18.00 – Pereviktoriin eesti raamatu ajaloost ja aarete mäng lastele Jõhvi Keskraamatukogu lasteosakonnalt Jõhvi Mihkli kirikus ja kirikaias

Kell 19.00 – Jõhvi legendid ja lood. Jõhvi Mihkli kirikus esineb ja musitseerib jutuvestja ja kultuuriantropoloog Polina Tšerkassova

Kell 20.00 – Orelimuusika pooltund Jõhvi Mihkli kirikus. Musitseerivad Svetlana Verenitš (orel) ja Natalja Viiksaar (flööt) ning Ahtme Kunstide Kooli akadeemilise vokaali õpilased Emilia Lebedeva ja Eva Timofejeva (õpetaja Rena Bõkova). 

Kell 23.00 – Muuseumiöö lõpp

 

Jõhvi Kontserdimajas toimub 22. aprillil IX kindral Aleksander Tõnissoni ajalookonverents

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

19. veebruar 2026. a.

Jõhvi Kontserdimajas toimub 22. aprillil IX kindral Aleksander Tõnissoni ajalookonverents

Jõhvi Muuseumi Selts korraldab kolmapäeval, 22. aprillil Jõhvi kontserdimajas IX kindral Aleksander Tõnissoni ajalookonverentsi “Taasvabanemise aastad. 35 aastat Jõhvi linnaõiguste taastamisest”.  

Kavandatav konverents keskendub Jõhvi ja laiemalt Ida-Virumaa arengutele Eesti taasiseseisvumise perioodil. Üritus annab ajaloolise tagasivaate 1988-1991. aasta sündmustele, mis olid piirkonnas erakordselt mitmetahulised, mõjutades kohaliku kogukonna identiteeti ja toetades Jõhvi kui Ida-Virumaa maakonnakeskuse omavalitsusliku iseseisvuse taastamist.

Konverents käsitleb Jõhvi linnaõiguste pikaajalist kujunemislugu alates 20. sajandi algusest ja liitmist 1960. aastal liideti Jõhvi  Kohtla-Järve konglomeraatlinnaga. Taasiseseisvumise aastatel tõusis Jõhvi linnaõiguste taastamine taas päevakorda. Linnaõiguste taastamiseks loodi kodanikualgatusena Jõhvi Taastav Kogu. Vahetult pärast augustiputši Moskvas, 23. augustil 1991, tühistas ENSV Ülemnõukogu 14. oktoobril 1960 vastu võetud määruse, mille alusel ühendati Jõhvi linn, Ahtme linn ja Sompa töölisalev Kohtla-Järve linnaga. Jõhvi linnanõukogu esimesed valimised toimusid 2. veebruaril 1992. 17. juunil 1992. aastal kinnitas ENSV Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega Jõhvi omavalitsusliku staatuse.

Eesti taasiseseisvumine (1988 – 1991) oli keeruline protsess. Ida-Virumaa jäi perestroika ja taasiseseisvumise ajal Eesti poliitilise maastiku üheks kõige keerulisemaks ja polariseeritumaks piirkonnaks, mis kujundas oluliselt ka hilisemat lõimumispoliitikat.

Üritus toob kokku ajaloolased, kohaliku elu edendajad ja toonaste sündmuste tunnistajad, et mõtestada Jõhvi rolli Eesti taasiseseisvumise loos. Eesmärgiks on koguda kokku mälestused, dokumendid, fotod ja isiklikud lood 1990. aastate algusest.

Lisainfo: 

Anne-Ly Reimaa 
e-post: muuseum@johvimuuseum.ee