Jõhvi Muuseumi Selts on üheks koostööpartneriks Tammiku Põhikooli projektis „ Ajarännak: Rahvuslikust liikumisest iseseisvumiseni“.
5.aprillil süüdatakse Jõhvi Mihkli kiriku lähistel laulupeokivi juures ja Jõhvi surnuaial mälestusküünlad 1865.aasta Alutaguse laulupüha korraldajatele Friedrich Ferdinand Meyerile ja JoosepSiegfried Saarele.
10.04.2019 Jõhvi Mihkli
kirikus toimuval seminaril „ Ajarännak: Rahvuslikust liikumisest
iseseisvumiseni“ osalevad Ahtme Kunstide Kooli, Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli,
Jõhvi Vene Põhikooli ja Sillamäe Vanalinna Kooli 8.klasside õpilased ja
õpetajad.
Projekti eesmärk on anda õpilastele teadmisi Eesti rahvuslikust ärkamisajast, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Carl Robert Jakobsoni loomingust, Eesti laulupidude ja Ida-Virumaa kultuuriloost.
Jõhvi Vallavalitsuse hoones süüdatakse 5.aprillil kell 11 Eesti Asutava Kogu 100.aastapäeva puhul mälestusküünal Eesti rahvuslikule suurkujule Peeter Põllule
Sel aastal
möödub 100 aastat Eesti Asutava Kogu valimistest. Asutav Kogu oli esimene Eesti
rahva poolt valitud rahvaesindus, mille põhiülesandeks oli Eesti Vabariigi põhiseaduse
väljatöötamine ja vastuvõtmine. Eesti Vabariigi esimese demokraatliku
esinduskogu valimise juubeliaastat tähistatakse sel aastal Eestis 5.aprillil,
mil süüdatakse kõikides Asutava Kogu rahvasaadikute sünnikohtades mälestusküünal.
Ainuke Jõhvist kihelkonnast pärit Asutava Kogu liige oli Eesti rahvuslik
suurkuju, haridus- ja riigitegelane, teoloog Peeter Põld. Peeter
Põldu peetakse eestikeelse koolihariduse rajajaks ja ülesehitajaks.
Jõhvi ja Jõhvi kihelkonnaga seob Peeter Siegfried Nikolaus Põldu tema sünnipaik, Puru küla ja sealasuv koolimaja, kus Peeter Põllu isa oli külakooli koolmeister. Perekonnas oli kümme last, neist Peeter Põllu kõrval tuntuim Harald Põld, kirikutegelane ja piiblitõlkija ning mitmete eesti keele grammatikate autor.
Peeter Põld
õppis Puru külakoolis, seejärel Rakvere ja Narva linnakoolis ning aastatel
1890-1898 Narva gümnaasiumis. 1898.aastal astus Peeter Põld Tartu Ülikooli
usuteaduskonda, kus teoloogiakandidaadi kraadi omandas õpingute järel 1907.aastal
. Juba üliõpilasaastail sidus ta end paljude ühiskondlike ülesannetega,
sealhulgas karskusliikumisega ja töötas Postimehe toimetuses. Ülikooli
lõpetamise järel oli Peeter Põld aastatel 1908–1918. esimese eestikeelse
pedagoogikaajakirja „Kasvatus ja Teadus“ asutaja ning toimetaja ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi (ENKSi)
Tütarlaste Gümnaasiumi direktor Tartus.
Peeter Põllu eestvõttel
toimusid 1917.a. aprillis ja juunis esimesed rahvahariduse kongressid. Temast
sai samal aastal asutatud Eesti Õpetajate Keskliidu esimees. Peeter
Põld oli Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige ja Eesti Vabariigi Ajutise valitsuse esimene
haridusminister. Vabadussõja
puhkedes määrati ta Tartu Ülikooli kuraatoriks. Teenete eest rahvusülikooli loomisel ning arendamisel tunnustati Peeter
Põldu esimese eestlasena filosoofia audoktori – dr. phil. honoris causa– kraadiga 1927.aastal.
Peeter Põld oli aktiivne poliitikategelane, Riigikogu I, III ja IV koosseisu liige ja aastatel 1921-1930 Tartu linnavolikogu esimees. Peeter
Põld abiellus 1908.aastal Helmi Põlluga, nende perre sündis 11 last.
Peeter Põld on maetud Tartu
Pauluse kalmistule.
Tema pronksist monument püstitati Tartusse 2008.aastal riigimehe 130.
sünniaastapäeval.
Reedel,
22. märtsil toimub Jõhvi Mihkli kirikus orelikontsert
Reedel,
22. märtsil kell 12 toimub toimub Jõhvi Mihkli kirikus orelikontsert, kus
musitseerib Tuuliki Jürjo ja duett „Klassika“, kus laulavad Tatjana Dobrõševa
(sopran) ja Izida Galimova (mezzosopran).
Kavas Bachi, Telemanni, Mendelssohni, Saint-Saensi ja Tuuliki Jürjo
teosed.
