Jõhvi Mihkli kirkus on avatud Kohtla-Järve Ukraina muuseumi näitus ukraina Petrikovi ornamentidest. Näitusel on eksponeeritud 70 Petrikovi stiilis kaunistatud eset, sh Natalia Rõbaki tööd, kes on tuntud Petrikovi maalimeistri Andrei Pikuša õpilane. Natalia Rõbaki loomingut on tunnustanud Ukraina president Vürtsinna Olga III järgu ordeniga.
Ukraina rahakunstile omase maalimisviisi nimi pärineb Dnipropetrovski
piirkonnas asuvast Petrikovka külast, mis oli 19.sajandil kuulus kaubandus- ja
käsitöömeistrite keskus. Ukraina
Pertikovi ornamente kasutati majaseinte, tööriistade, nõude ja teiste
majapidamisesemete kaunistamiseks. Petrikovi stiilis ornamente võib leida riidekastidelt,
rahvamuusikariistadelt, kammidelt, põllutööriistedelt, rätikutelt ja pluusidelt. Ornamentides on kujutatud Ukrainas
pühaks peetud sümboleid ja kaitsemustreid. Petrikovi maal on üks
kuulsamaid Ukraina dekoratiivkunsti liike. Petrikovi ornamendid kanti
2013.aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Näituse koostajaks on Kohtla-Järve Ukraina muuseumi juhataja Tatjana Ivuškina. Kohtla-Järve ukraina kultuuriseltsi Dva Koljorõ entusiastide loodud MTÜ Ukraina Muuseum loodi 2017.aastal ja asub Kohtla-Järvel aadressil Pisuhänna 6.
Näitus Jõhvi
Mihkli kirikus jääb avatuks kuni 1.märtsini 2020.
Jõhvi Mihkli kirikus tähistati 3.jaanuaril 2020.a. saja aasta möödumist Vabadussõja relvarahu väljakuulutamisest kirikukellade helinaga ja kihelkonna kalmistutele maetud 20 Vabadusristi kavaleri nimega mälestustahvli avamisega. Mälestustahvli kirikus avasid Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Kaitseliidu vanematekogu liige Kalev Naur. Mälestustahvli õnnistas sisse EELK Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur. Üritusel osalejaid tervitas Jõhvi vallavanem Max Kaur.
Fotod: Arvid Siilak
Kontakt: Kalev Naur Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige Telefon 5053183 e-post: kalev.naur@hotmail.com
Reedel, 3.jaanuaril ootavad Jõhvi Vallavalitsus, Kaitseliidu Alutaguse malev ja Jõhvi Muuseumi Selts jõhvilasi Vabadussõja relvarahu väljakuulutamise 100.aastapäeva tähistamisele.
3. jaanuaril tähistatakse Jõhvi Mihkli kirikus kell 10.30 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud relvarahu väljakuulutamist kirikukellade helina ja Jõhvi kihelkonna kalmistustele maetud 20 Vabadusristi kavaleri mälestustahvli avamisega.
Mälestustahvli kirikus avavad
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Kaitseliidu vanematekogu liige
Kalev Naur, kes kõneleb kirikus ka Eesti Vabadusristi teenetemärgi saamisloost
ja annetamisest peale Vabadussõda. Mälestustahvli
õnnistab sisse EELK Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur. Üritusel osalejaid tervitab Jõhvi vallavanem
Max Kaur.
Mälestusüritus jätkub kell 11.10 Jõhvi
Vabadussõja mälestusmärgi juures relvarahu 100.aastapäeva auks mälestuspärgade
asetamise ja 100 mälestusküünla süütamisega.
Riigikantselei on kuulutanud 3.jaanuari Vabadussõjas
võidelnute mälestuspäevaks, mil kogu riigis heisatakse Eesti Vabariigi lipud. Lipud
heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.
Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed
tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa
Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa
vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919.
aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli
all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja
rahva vastupanu murda.
Eesti Vabadussõda kestis 402 päeva. Sõja vastasrinnete relvad vaikisid 3.
jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31.
detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588
otseses lahingutegevuses. Sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2.veebraril
2020.a sõlmiti Tartus kahe riigi vahel rahuleping. Traditsioon pidada üleriigilist
vaikuseminutut 3.jaanuaril kell 10.30 sai alguse 1920.aastatel.
Mälestusüritust
korraldavad Jõhvi Muuseumi Selts, Jõhvi Vallavalitsus ja Kaitseliidu Alutaguse
Malev.
