Toila Sanatooriumi konverentsisaalis toimus kindralmajor Aleksander Tõnissonile pühendatud ajalookonverents.
Category : Jõhvi muuseumi seltsi pressiteade
Jõhvi muuseumi seltsi pressiteade
7.11.2020
Toila Sanatooriumi konverentsisaalis toimus 6. novembril juba arvult kolmas kindral Aleksander Tõnissoni sünnipäevale pühendatud konverents „Aleksander Tõnisson ja Jõhvi aastatel 1920-1940“. Konverentsi raames toimus ka Aimar Kuldvere koostatud raamatu „Kindral Aleksandr Tõnisson. Mälestused“ esitlus.
Ettekanded keskendusid 1919. aastal toimunud Vabadussõja sündmustele Virumaal, soome vabatahtlike rollile Vabadussõjas ning Aleksander Tõnissoni tegevusele pärast Vabadussõda.
Avaettekande esitas Alutaguse Maleva väljaõppeülem Aimar Kuldvere, kes rääkis Eesti kaitseväe 4. jalaväepolgu kujunemisloost ja rollist Eesti Vabadussõjas. 4. jalaväepolgul oli väga suur roll punaarmee rünnaku pidurdamisel detsembris 1918 ning hiljem Virumaa vabastamisel. Ühtlasi on see sõjaväeüksus tänase Viru pataljoni eelkäija.
Soome ajakirjanik Hannele Valkeeniemi tutvustas kapten Anto Eskola ja Utria dessandi juhi, pataljoniülema major Martin Ekströmi tegevust Vabadussõjas. Martin Ekströmi nimi on Vabadussõja ajalukku läinud Valkla pealetungi, Hara dessandi ja Narva vabastamisega bolševikelt 1919. aastal.
Jõhvi Gümnaasiumi õpilane Liset Vähk rääkis Jõhvi kihelkonnas asuvate Vabadussõja mälestusmärkide saamislugudest ning Viimsi Gümnaasiumi abiturient Ranno Sõnum andis ülevaate Virumaalt pärit Vabadussõja väejuhtidest.
Vallo Reimaa ettekanne keskendus Aleksander Tõnissoni tegevusele Jõhvis ja Narva piirkonnas 1920. ja 1930. aastatel, kus kindralil oli märkimisväärne roll kohaliku rahvusliku liikumise edendamisel. Aastaid 1928-1934 võiks Jõhvis ja Narvas isegi nimetada „Tõnissoni perioodiks“. Kindralile kuulunud Edise mõisast pärit istikud panid aga aluse vabadustammikutele Narvas ja Kohtla-Järvel ning mitmetele Tartu haljasaladele. Pärast Vabadussõda oli A. Tõnisson vaheldumisi 1. ja 3. diviisi ülem, Sõjanõukogu liige ja Eesti sõjaminister, kaitseministri nõukogu alaline liige. Kaitseväe teenistusest erru mineku järel oli Aleksander Tõnisson tegev Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapeana.
Konverents lõppes aruteluga teemal, mida on meil kaasa võtta Jõhvi sõjaeelsetest rahvuslikest ettevõtmistest tänapäeva. Ühiselt leiti, et suuremat tähelepanu väärib Vabadussõja sündmuste tutvustamine koolides, samuti kooliõpilaste osavõtt riigi sünniga seotud rahvuslikest üritustest. Kuna tänapäeva infosõda keskendub sageli mineviku sündmustele ja inimeste mäluga seotud hoiakute kujundamisele, tuleb keskenduda tasakaalustatud lähenemisele ajaloosündmustele. Ühe näitena ajaloost võib esile tuua soome vabatahtlike ja kindralmajor Aleksander Tõnissoni rolli Vabadussõjas seoses Narvaga ning Vabadussõja sündmustes laiemalt, mida Eesti ajalooteaduses on senini on vähe teadvustatud.
Konverentsi toimumist toetasid Jõhvi Vallavalitsus, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp, Kaitseliidu Alutaguse malev ja Jõhvi Muuseumi Selts. Seltsi eesmärgiks on tutvustada Jõhvi kihelkonna ning Alutaguse piirkonna ajalugu ja kultuuripärandit. Aleksander Tõnissonile ja Eesti Vabadussõjale pühendatud konverentsid on toimunud Jõhvis 2018. ja 2019. aastal Eesti Vabariik 100 programmi osana.
Täpsem info konverentsil esitletud raamatu kohta siin: https://raamatud.elu24.ee/7099510/ilmus-kogumik-karismaatilise-vaejuhi-ja-riigimehe-aleksander-tonissoni-elust
Anne-Ly Reimaa
Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige
Tel: 5223305
e-post: info@johvimuuseum.ee
