Jõhvi suurkuju Peeter Põld
Category : Artiklid Jõhvi ajaloost
Jõhvi kihelkonnast on pärit Eesti rahvuslik suurkuju, haridus- ja riigitegelane, teoloog ja Asutava Kogu liige, esimene Eesti haridusminister Peeter Põld (12.07.1878-1.09.1939). Teda peetakse eestikeelse koolihariduse rajajaks ja ülesehitajaks.
Vähe on neid Jõhvi kihelkonnas sündinud inimesi, kelle auks Tallinnas või Tartus nimetatud mõni tänav ning püstitatud ausammas. Kuulsaimaid nende seast on Peeter Siegfried Nikolaus Põld, kes sündis 12. juuli 1878 Puru külas ning kelle surma järel 1. septembril 1930 leinas kogu Eesti. Ta oli ta esimese eestikeelse gümnaasiumi direktor, esimene Eesti haridusminister ja esimese haridusstrateegia looja, Tartu ülikooli rahvusülikooliks reformija, ühtlasi Eesti Asutava Kogu liige (ainukesena Jõhvi kihelkonnast).
Peeter Põld kuulus põlvkonda, kes pani aluse Eesti omariikluse tekkele. Ta oli jõuline ja aktiivne tegutseja ning aatemees, kellest on palju eeskuju võtta ka tänapäeval. Peeter Põllu tegemisi kannustas usk eestikeelse ja -meelse hariduse võimalikkusesse. Tema arvamus oli, et rahvuses teostub inimsus, lähtudes J. H. Pestalozzi sõnadest: „Saagem inimesteks, et me võiksime olla riigid!”. Sellepärast pole ime, et Tartu haridus-ja teadusministeeriumi hoone ees olevale tänavale anti just tema nimi ja samasse püstitati 2008. aasta detsembris ka ausammas. Seda enam väärib Peeter Põllu mälestuse jäädvustamist ka tema sünnikoht.
Suurmehe isa oli Puru vallakooli kauaaegne koolmeister, kellel eesnimeks samuti Peeter ning sünnikohaks Puru küla koolimaja, mis asus tänase Ida-Viru keskhaigla lähikonnas. Peres oli kümme last, kellest Peeter Põllu kõrval kasvas tuntud avaliku elu tegelaseks ka Ida-Harju praost, piiblitõlkija ja mitmete eesti keele grammatikate autor Harald Põld, kestoimetas misjoniajakirja „Meie Mission“ ning oli aastatel 1928-1939 Eesti Misjoni Seltsi väliskomisjoni juhataja.
Peeter Põllu haridustee algas isa juures Puru külakoolis, jätkudes seejärel Rakvere ja Narva linnakoolides ning 1890-1898 Narva gümnaasiumis. 1898. aastal astus Peeter Põld Tartu Ülikooli usuteaduskonda ja koheselt ka Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, mille esimeheks ta sai 1902. aastal. Juba üliõpilasena asus ta tööle ajalehe „Postimees“ toimetuses (1904-1907) ning tänu tutvusele Jaan Tõnissoniga sai temast 1905. aastal Eesti Rahvameelne Eduerakonna liige.
Ülikoolis õppimise ajal tutvus Peeter Põld Varesmetsa algkooli noore õpetaja Helmi Põlluga, kellega abiellus 1908. aastal. Laulatustseremoonia toimus venna juures Kose kirikus Harjumaal. Perre sündis 11 last. Teise maailmasõja ajal lesk emigreerus ja suri 86-aastasena 4. oktoobril 1969 Kanadas Vancouveris. Peeter Põllu enda elutee kujunes palju lühemaks.
Ülikooli lõpetamise järel sai P. Põllust esimese eestikeelse gümnaasiumi üks asutajaid ja ühtlasi selle esimene direktor 1908-1918 (tänane Miina Härma Gümnaasium). Samal ajal asutas ta ka esimese eestikeelse pedagoogikaajakirja „Kasvatus ja Teadus“, millele 1917. aastal järgnes J. Tõnissoni toel ajakiri „Kasvatus ja Haridus“.
Peeter Põllu eestvõttel toimusid 1917. aasta aprillis ja juunis eesti esimesed rahvahariduse (õpetajate) kongressid. Tema kõned andsid mõlemale kongressile sisu ja suuna ning tema ettekanne „Meie hariduslised paleused ja nende teostamine” sai eesti esimeseks hariduspoliitiliseks visiooniks, mida paljuski järgitakse veel tänapäevalgi. P. Põld valiti samal aastal asutatud Eesti Õpetajate Keskliidu esimeheks ning seejärel ka Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmeks.
1918. aastal sai temast Eesti riigi loomise järel ajutise valitsuse esimene haridusminister ja haridusministeeriumi sisuline looja. Vabadussõja puhkedes käis P. Põld koos Jaan Tõnissoniga Soomest Eesti sõjaväele relvi muretsemas. Seejärel määrati ta Tartu Ülikooli kuraatoriks, kelle ülesandeks oli organiseerida see ümber rahvuslikuks eesti ülikooliks. Samas ametis jätkas ta kuni 1925. aastani. Teenete eest rahvusülikooli loomisel tunnustati Peeter Põldu esimese eestlasena filosoofia audoktori – dr. phil. honoris causa – kraadiga. Noore Eesti Vabariigi alguskümnendil oli Peeter Põld riigikogu I, III ja IV koosseisu liige ning aastatel 1921-1930 Tartu linnavolikogu esimees ja aastatel 1926 – 1930 Eesti Karskusliidu esimees.
Peeter Põllu elutee katkes ootamatult. Ta nakatus 52-aastasena Võsul puhkusel olles tüüfusesse ning suri 1. septembril 1930. Matusepäeval langetati Pika Hermanni tornis tema auks sini-must-valge trikoloor poolde vardasse ning Toompea lossi Valge saali akendel põlesid mälestusküünlad. Ta on maetud Tartu Pauluse kalmistule.
Vallo Reimaa, ajaloolane
Jõhvi Muuseum Selts
Artikkel on avaldatud “Jõhvi Teataja” 2021.a. juunikuu numbris
