Jõhvi Muuseumi Seltsi giidituur tutvustas Jõhvi Mihkli kiriku aknavitraaži, altarimaali ja aadlivappide saamislugu
Category : Uncategorized
Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade
15.septembril 2019
Jõhvi Muuseumi Selts korraldas Euroopa Muinsuskaitsepäevade nädalal Jõhvi Mihkli Kirikus giidituuri, kus koguduse pastor Peeter Kaldur tutvustas kiriku aknavitraaži ja Jõhvi Muuseumi Seltsi esimees Anne-Ly Reimaa Jõhvi kiriku aadlivappide ja altarimaali saamislugu.
2018.aastal valminud vitraaži autor on Peterburi kunstnik Anatoli Pelipenko. Vitraažil on kujutatud peaingel Miikaeli, kiriku kaitsepühakut. Peeter Kalduri sõnul on kavas tellida vitraažid ka teistele kiriku akendele, kus plaanis kujutada neitsi Maarjat, apostleid Peetrust ja Paulust, samuti Jeesus Kristust.
Anne-Ly Reimaa tutvustas1900.aastal valminud altarimaali “Taevaminek“ autorit Ernst Friedrich von Lipharti tegevust. Altarimaali valmimist rahastas Kiikla mõisnik, Peteburis tegutsenud piiritusevabrikant, ettevõtte Bollmann & Co omanik Heinrich von Dehn, kes ka ise on maalil kujutatud. Lipharti alatarimaalid asuvad lisaks Jõhvile veel Väike-Maarjas ja Tartus.
Ernst v. Liphart (24. august 1847, Raadi – 14. aprill 1932, Leningrad) sündis Raadi mõisas tuntud intellektuaali ja kunstikoguja Karl Eduard von Lipharti neljanda lapsena. Kunstihariduse sai Liphart Lääne-Euroopas, kuid 1886.aastal asus elama St. Peterburgi, kus õpetas dekoratiivmaali ning joonistamist, pidas loenguid itaalia ja hispaania kunstist. 1893.aastal sai Ernst von Liphart akadeemiku nimetuse “saavutuste eest maalikunstis”. Alates 1901. aastast oli Liphart Ermitaaži kaastöötaja ja hiljem selle kauaaegne maaligalerii koguhoidja. Oktoobrirevolutsiooni sündmused 1917. aastal tühistasid paljuski Lipharti elutöö: uued võimud otsustasid muuseumide kogud ümber jagada ning lisaks hakati 1927. aastal Stalini industrialiseerimisplaanide realiseerimiseks muuseumide aardeid müüma välismaalastele.
Külalised said ülevaate ka Jõhvi Mihkli kirikus 2001.a. juulikuus toimunud arheoloogiliste uuringute ja keldriruumide remondi käigus leitud ning seejärel Tallinna Toomkirikus ja ennistustöökojas Kanut restaureeritud aadlivappidest. Püssi, Ereda ja Sompa mõisnike kuulunud vapid pärinevad Põhjasõja järgses ajast, 1726.aastast, mil praostkonna aadlipered annetasid kirikule uue altari, kantsli ja võidukaare krutsifiksi. Kirikust keldrisse viiv käik, kust vapid leiti, müüriti kinni 20.sajandi algusaastail, mil kirik sai Kiikla mõisnikelt von Dehnidelt annetusena uue altari.
Alates 1991.aastast toimuvad Eestis Euroopa Muinsuskaitsepäevad igal aastal septembri teisel nädalavahetusel. Sel aastal 12.-15.septembril toimunud muinsuskaitsepäevad tutvustasid kunsti ja meelelahutusega seotud pärandipaiku.
Kontakt:
Astrid Niinepuu
Jõhvi Muuseumi Selts
Telefon: 5187590, e-post: astrid.niinepuu@mail.ee
