Jõhvi linnaõiguste ja sümboolika algus
Category : Artiklid Jõhvi ajaloost
1917. aasta suveks oli Jõhvi kasvanud väikse linna mõõtu asulaks, kuid iseseisva omavalitsuse õigused esialgu puudusid. Sama aasta suvel toimus rahvahääletus, mille tulemusena Jõhvi tolleaegne elanikkond peaaegu 100-protsendilise üksmeelsusega hääletas linnaõiguste saamiste poolt. Tolleaegsete seaduste kohaselt oleks linnaks saamine tähendanud Viru maavalitsuse haldusalast väljumist ja sellepärast andis maavalitsus Jõhvile alevi staatuse, mis tähendas madalama astma linnalist omavalitsust. Seejuures jäeti alevi piiridest välja Jõhvi mõisa territoorium, kus asus enamik kohalikku ettevõtlust ja Jõhvi kirikumõisa territoorium, jättes alles vaid keskväljaku ümbruse ja Narva maantee äärse kitsa riba. Jõhvi elanike poolt algatati ka Alutaguse maakonna moodustamise idee, lootuses saada maakonnalinnaks, kuid seegi katse ebaõnnestus.
Vahepealsed aastad olid täis vaidlusi maavalitsusega alevi piiride laiendamise üle. Vastu ei võetud ka 1926. aastal valitsuse poolt tehtud ettepanekut saada linna staatus Viru maakonna koosseisus, sest see oleks tähendanud kinnisvaramaksu hüppelist kasvu. Eesti Vabariigi lõpuperioodil läbi viidud haldusreformi tulemusena maakonnavalitsused senisel kujul kaotati ja president Konstantin Pätsi dekreediga 19. aprillil 1938 kehtestatud linnaseaduse alusel sai Jõhvi lõpuks ometi kauaoodatud linnastaatuse. Ühtlasi laiendatu alevi seniseid kitsukesi piire Jõhvi mõisa ja kirikumõisa maade arvelt, mille tulemusena Jõhvi piirid hakkasid võtma juba tänagi tuttavat ilmet.
Esimesed Jõhvi linnavolikogu valimised viidi läbi 15. ja 16. oktoobril 1939. Jõhvi ajaloo esimesteks linnavolinikeks said V. Härma, H. Rooks, A. Danilevsky, A. Abelov, M. Tarum, A. Käbin, A. Kukkula, E. Schmidt, J. Pertens, J. Sepp, V. Treilman, R. Piirits. Neist A. Käbin ja A. Danilevsky olid juba olnud ka alevivanemad. Seekord valiti neist esimeseks linnapeaks V. Härma.
Linnaseaduse järgi pidi igal linnal olema oma vapp ja lipp, mille kinnitab Vabariigi President ja mille tarvitamise korra määrab siseminister. Sümboolika välja töötamisele asuti kohe pärast linnaõiguste saamist. 2. detsembril 1938 oli Jõhvi lipu ja vapi küsimus arutusel linnavolikogu koosolekul, kuhu linnavalitsus esitas Eesti Linnade Liidult tellitud lipu- ja vapikavandi. Koosolekut juhatas A. Danilevsky, kes kandis kuni esimese linnavolikogu valimisteni ajutiselt linnavanema nimetust. Lipu värvideks olid roheline-valge-roheline. Vapp kujutas kilpi, millel kullast hirve pea rohelisel põhjal ja tagaplaanil kolm hõbedast kuuske punasel põhjal. Kuna parajasti oli uuesti päevakorral Alutaguse maakonna loomine, siis kavandati vapikavand ühtlasi selle metsaderohke maakonna ideed kandvana.
Volikogu võttis mõlemad esitatud kavandid vastu, tehes ettepaneku ühtlustada vapil kasutatud roheline värv lipul oleva rohelise tooniga. Jõhvi taasiseseisvumisel kinnitati samade kavandite alusel 20. juulil 1992 riigikantselei poolt Jõhvi tänane sümboolika, mida 1. jaanuarini 2006 kasutas Jõhvi linn ja sellest alates Jõhvi vald.
Vallo Reimaa
Jõhvi Muuseumi Selts
Artikkel on avaldatud “Jõhvi Teataja” 2021.a. maikuu numbris
