Jõhvi Muuseumi Selts korraldab 6. novembril konverentsi „Aleksander Tõnisson ja Jõhvi 1920-1940. aastatel“ .
Category : Jõhvi muuseumi seltsi pressiteade
Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade
25.10.2020
Jõhvi Muuseumi Selts korraldab 6. novembril Toila Sanatooriumi konverentsisaalis konverentsi „Aleksander Tõnisson ja Jõhvi aastatel 1920-1940“, mis on pühendatud kindralmajor Aleksander Tõnissoni (17.04.1875-30.06.1941) 145. sünnipäevale ja Kaitseliidu Alutaguse maleva 30. aastapäevale.
Konverentsi ettekanded käsitlevad 4. Jalaväe polgu rolli Vabadussõjas ja polgu hilisemat tegevust Jõhvis, Virumaaga seotud Vabadussõja juhte ja Soome vabatahtlike tegevuse tähtsust sõja käigus. Samuti tutvustatakse Aleksander Tõnissoni tegevust Jõhvis ja Jõhvi kihelkonnas asuvaid Vabadussõja mälestusmärkide saamislugusid ning arutletakse teemal, mida on meil tänapäeva kaasa võtta Jõhvi sõjaeelsetest rahvuslikest ettevõtmistest. Konverentsil toimub Aimar Kuldvere koostatud raamatu „Kindral Aleksander Tõnisson. Mälestused“ esitlus.
2020.a. möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust ja Tartu rahu sõlmimisest. Viru väerinda juhatas sel ajal kindralmajor Aleksander Tõnisson – Eesti rahvusväeosade üks loojaid ja juhte, kes pälvis sõjaliste teenete eest kõrgeima järgu – Vabadusristi. Jõhvi lähedal asuva Edise mõisasüdame sai Aleksander Tõnisson kingiks teenete eest Vabadussõjas. Jõhvis tunti Tõnissoni „meie kindralina“. Pärast Vabadussõda oli Al. Tõnisson vaheldumisi 1. ja 3. diviisi ülem, samuti Sõjanõukogu liige ning 1920. aasta juulist oktoobrini Eesti sõjaminister. Tõnisson oli ka Vabadussõja-järgse Eesti kaitsepoliitika kujundajaks Eesti kaitseministrina (1932-1933) ja pärast seda kaitseministri nõukogu alaline liikmena. Kaitseväe teenistusest errumineku järel oli Aleksander Tõnisson tegev Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapeana. Tõnisson arreteeriti Edisel 1940. aasta detsembris Nõukogude okupatsioonivõimude poolt ja hukati Patarei vanglas 30. juunil 1941. aastal.
Jõhvi kihelkonnas asub mitmeid Vabadussõjas langenud sõjameeste auks püstitatud mälestusmärke: Järve lahingu mälestussammas Kohtla-Järve vanalinnas (1932), Jõhvi Vabadussõja mälestussammas (1932), Pagari lahingu mälestussammas (1939). Narva maantee ja Toila alevi teeristis asub Vabadussõja Kõrve lahingus hukkunud kapten Hugo Jürgensoni mälestussammas (1939). Mõte tähistada Hugo Jürgensoni langemispaik Kõrve kõrtsi juures pärineb 1. diviisi ülemalt kindralmajor Aleksander Tõnissonilt, mitte kaugel kohast, kus langes kapten Jürgenson.
Vabadussõda kestis 28. novembrist 1918. aastal kuni 3. jaanuarini 1920. aastal. Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise Tartu rahulepinguga 2. veebruaril 1920 tunnustati Eesti riiklik iseseisvust.
Jõhvi Keskväljakul asub kindramajor Aleksander Tõnissoni mälestusmärk Tallinnasse ja Tartusse suunduvate teede ristumispaigas. Ausammas püstitati Jõhvi kodanikualgatuse korras 2005. aastal.
Konverentsi korraldab Jõhvi Muuseumi Selts. Konverentsi toimumist toetavad Jõhvi Vallavalitsus, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp, Kaitseliidu Alutaguse malev ja Jõhvi Muuseumi Selts.
Konverentsile registreerumine kuni 2. novembrini siin: https://forms.gle/PuDXmYYxFWFJ9Son8
Lisainfo:
Anne-Ly Reimaa
Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige
Tel: 5223305
e-post: info@johvimuuseum.ee
Konverentsi ajakava
Koht: Toila Sanatooriumi konverentsisaal (Ranna 12, 41702 Toila Eesti).
Aeg: Reede, 6. november 2020.a., kell 11.00-17.00.
Konverentsi modereerib Kalev Naur, Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige.
11.00 – konverentsikülaliste registreerimine
11.30 – Konverentsi algus. Tervitussõnavõtud: Jõhvi vallavanem Jüri Konrad, Alutaguse maleva pealik Aivar Oja
11.45 – 4. Jalaväe polgu roll Vabadussõjas ja Jõhvis. Raamatuesitlus – „Kindral Aleksander Tõnisson. Mälestused“ Aimar Kuldvere, Alutaguse Maleva väljaõppeülem
12.30 – Soomlastest vabatahtlikud Vabadussõjas. Hannele Valkeniemi, Soome ajakirjanik
13.05 – Eesti kindralid Virumaalt ja Vabadussõja võitlused Vaivara ümber 1919. aastal. Ranno Sõnum, Eesti Sõjamuuseumi giid, Viimsi Gümnaasiumi õpilane
13.30 – 14.15 – lõunapaus
14.20 – Vabadussõja mälestusmärgid Jõhvi kihelkonnas: Kohtla-Järvel, Jõhvis, Toilas ja Pagaril. Liset Vähk, Jõhvi Gümnaasiumi õpilane
14.45 – Aleksander Tõnisson Edisel ja tema jälg Jõhvis. Vallo Reimaa, Tartu Tamme kooli direktor
15.30 – Arutelu: Mida on meil kaasa võtta Jõhvi sõjaeelsetest rahvuslikest ettevõtmistest tänapäeva? Arutelu juht on Vallo Reimaa, Tartu Tamme kooli direktor
16.30 – Kokkuvõtted, lõppsõnad
17.00 – Konverentsi lõpp
