Monthly Archives: juuni 2024

Juulis toimuvad Jõhvi Mihkli kirikus toimuvad taas „Orelimuusika pooltunnid“

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

16. juunil 2024

Jõhvi Mihkli kirikus toimuvad juulis kolmel järjestikusel neljapäeva õhtul kontserdisari „Orelimuusika pooltunnid“, korraldajaks Lasnamäe muusikakooli direktor Erika Jefimova koostöös Jõhvi Muuseumi Seltsi ja EELK Jõhvi Mihkli kogudusega. Populaarne suvine kontserdisari toimub sel aastal juba 17. korda.

Esimesel kontserdil 11. juulil on esinejateks on Peeter Sarapuu fagotil ja Kristel Aer orelil. Teisel kontserdil, 18. juulil musitseerib kirikus noor ja andekas orelimängija Maria Lehtlaan ning viimasel kontserdil, 25. juulil, astuvad publiku ette Robert Traksmann viiulil ja Kadri Toomoja orelil.

Minifestivali viimane kontsert toimub ka Iisaku kirikus kell 20 Robert Traksmanni ja Kadri Toomoja esituses.

Jõhvi Mihkli kiriku XVII orelimuusika pooltundide toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, MTÜ Jõhvi Muuseumi Selts, EELK Jõhvi Mihkli kogudus ja Jõhvi Vallavalitsus.

Kõik kontserdid Jõhvis algavad kell 18 ja on tasuta.

Jõhvi Muuseumi Selts

Kontakt:

Erika Jefimova, e-post: erikajefimova19@gmail.com

Anne-Ly Reimaa, Jõhvi Muuseumi Selts, annelyreimaa@gmail.com

Jõhvi Muusemi Selts eksponeerib Jõhvi Keskväljakul fotostendi linna saatusest II maailmasõjas

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

03.06.2024

Jõhvi Muuseumi Selts püstitas Jõhvi Keskväljakule fotostendi, kus on eksponeeritud fotod Jõhvi linna saatusest II maailmasõjas. Stendil olevad unikaalsed fotod pärinevad Eesti Rahvusarhiivi, SA Virumaa Muuseumid ja SA Iisaku Kihelkonna Muuseumi fotokogudest ja Herderi Instituudist fotoarhiivist Saksamaal. Fotodel on Jõhvi linna sõjapurustustest 1943. ja 1944. aastal, väljalõiked artiklitest Eestis ilmunud ajalehtedes, samuti vaated sõjaeelsele linnasüdamele.

1944. aasta sõjasügiseks olid Jõhvi linnast alles jäänud vaid varemed. Juba aasta varem, 3. augustil 1943 oli suutulekahju läbi tuleroaks langenud kolmandik linna elamuid, peamiselt Narva maantee piirkonnas. Toonane suurpõleng sai alguse süttinud leerimajast, kust tuli kandus edasi kiriku pilpakatusele ja tornikiivrile ja sealt edasi tugeva läänetuule tõttu naaberhoonetele. Kokku hävis Jõhvi 1943. a. suur põlengus 92 elumaja ja 129 kõrvalhoonet ehk umbes 1/3 Jõhvit. Seda põlengut on hinnatud ka Eestis XX sajandi üheks suurimaks tulekahjuks, kus Jõhvi vanim ja tähtsaim tänav, Narva maantee, põles ligi kilomeetri pikkuselt maha. Suurpõlengu fotojäädvustused on jõudnud meieni Jõhvis viibinud ajaleht Postimehe ja Eesti sõjakirjasaatjate grupi fotograafi Karl Nikolai Hinzeri fotokaamera abil, kes põlengu päeval viibis juhuse läbi Jõhvis. Need unikaalsed fotod tellis Jõhvi Muuseumi Selts Saksamaalt, Marburgis asuvast Herderi Instituudist.

Järgneval, 1944. aasta Punaarmee lennuväe pommirünnakutes Jõhvi raudteejaamale hävisid linnas veel mitmed hooned ja elumajad ning viimased veel terveks jäänud ühiskondlikud hooned lasksid õhku taganevad saksa väed. Sõjaeelset Jõhvit on jäänud meenutama vaid vähesed säilinud fotod, toimunu kirjeldused ajakirjanduses ning sõja üleelanud inimeste mälestused.

Näituse kontseptsiooni koostas, fotod valis ja tekstid kirjutas Vallo Reimaa. Näituse kujundas ja trükkis OÜ Charlot Jõhvi Reklaamibüroo, stendi valmistas OÜ Multicut Narvas.

Näitusestendi valmimist toetas Jõhvi Vallavalitsus.  

Lisainfo:

Anne-Ly Reimaa

Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige

Tel: 5223305

e-post: info@johvimuuseum.ee