Monthly Archives: oktoober 2020

Jõhvi Muuseumi Selts korraldab 6. novembril konverentsi „Aleksander Tõnisson ja Jõhvi 1920-1940. aastatel“ .

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

25.10.2020

Jõhvi Muuseumi Selts korraldab 6. novembril Toila Sanatooriumi konverentsisaalis konverentsi „Aleksander Tõnisson ja Jõhvi aastatel 1920-1940“, mis on pühendatud kindralmajor Aleksander Tõnissoni (17.04.1875-30.06.1941) 145. sünnipäevale ja Kaitseliidu Alutaguse maleva 30. aastapäevale.

Konverentsi ettekanded käsitlevad 4. Jalaväe polgu rolli Vabadussõjas ja polgu hilisemat tegevust Jõhvis, Virumaaga seotud Vabadussõja juhte ja Soome vabatahtlike tegevuse tähtsust sõja käigus. Samuti tutvustatakse Aleksander Tõnissoni tegevust Jõhvis ja Jõhvi kihelkonnas asuvaid Vabadussõja mälestusmärkide saamislugusid ning arutletakse teemal, mida on meil tänapäeva kaasa võtta Jõhvi  sõjaeelsetest rahvuslikest ettevõtmistest.  Konverentsil toimub Aimar Kuldvere koostatud  raamatu „Kindral Aleksander Tõnisson. Mälestused“ esitlus.

2020.a. möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust ja Tartu rahu sõlmimisest. Viru väerinda juhatas sel ajal kindralmajor Aleksander Tõnisson – Eesti rahvusväeosade üks loojaid ja juhte,  kes  pälvis sõjaliste teenete eest kõrgeima järgu – Vabadusristi. Jõhvi lähedal asuva Edise mõisasüdame  sai Aleksander Tõnisson kingiks teenete eest Vabadussõjas. Jõhvis tunti Tõnissoni „meie kindralina“. Pärast Vabadussõda oli Al. Tõnisson vaheldumisi 1. ja 3. diviisi ülem, samuti Sõjanõukogu liige ning 1920. aasta juulist oktoobrini Eesti sõjaminister. Tõnisson oli ka Vabadussõja-järgse Eesti kaitsepoliitika kujundajaks Eesti kaitseministrina (1932-1933) ja pärast seda kaitseministri nõukogu alaline liikmena. Kaitseväe teenistusest errumineku järel oli Aleksander Tõnisson tegev Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapeana. Tõnisson arreteeriti Edisel 1940. aasta detsembris Nõukogude okupatsioonivõimude poolt ja hukati Patarei vanglas 30. juunil 1941. aastal.

Jõhvi kihelkonnas asub mitmeid Vabadussõjas langenud sõjameeste auks püstitatud mälestusmärke:  Järve lahingu mälestussammas Kohtla-Järve vanalinnas (1932), Jõhvi Vabadussõja mälestussammas (1932), Pagari lahingu mälestussammas (1939). Narva maantee ja Toila alevi teeristis asub Vabadussõja Kõrve lahingus hukkunud kapten Hugo Jürgensoni mälestussammas (1939). Mõte tähistada Hugo Jürgensoni langemispaik Kõrve kõrtsi juures pärineb 1. diviisi ülemalt kindralmajor Aleksander Tõnissonilt, mitte kaugel kohast, kus langes kapten Jürgenson.

Vabadussõda kestis 28. novembrist 1918. aastal kuni 3. jaanuarini 1920. aastal. Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise Tartu rahulepinguga 2. veebruaril 1920 tunnustati Eesti riiklik iseseisvust. 

Jõhvi Keskväljakul asub kindramajor Aleksander Tõnissoni mälestusmärk Tallinnasse ja Tartusse suunduvate teede ristumispaigas. Ausammas püstitati Jõhvi kodanikualgatuse korras 2005. aastal.

Konverentsi korraldab Jõhvi Muuseumi Selts. Konverentsi toimumist toetavad Jõhvi Vallavalitsus, Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp, Kaitseliidu Alutaguse malev ja Jõhvi Muuseumi Selts.

Konverentsile registreerumine kuni 2. novembrini siin: https://forms.gle/PuDXmYYxFWFJ9Son8

Lisainfo:

Anne-Ly Reimaa

Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige

Tel: 5223305

e-post: info@johvimuuseum.ee

Konverentsi ajakava

Koht: Toila Sanatooriumi konverentsisaal (Ranna 12, 41702 Toila Eesti).

Aeg: Reede, 6. november 2020.a., kell 11.00-17.00.

Konverentsi modereerib Kalev Naur, Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige.

11.00  – konverentsikülaliste registreerimine

11.30 – Konverentsi algus. Tervitussõnavõtud: Jõhvi vallavanem Jüri Konrad, Alutaguse maleva pealik Aivar Oja 

11.45 – 4. Jalaväe polgu roll Vabadussõjas ja Jõhvis. Raamatuesitlus – „Kindral Aleksander Tõnisson. Mälestused“ Aimar Kuldvere, Alutaguse Maleva väljaõppeülem

12.30 – Soomlastest vabatahtlikud Vabadussõjas. Hannele Valkeniemi, Soome ajakirjanik

13.05 – Eesti kindralid Virumaalt ja Vabadussõja võitlused Vaivara ümber  1919. aastal. Ranno Sõnum, Eesti Sõjamuuseumi giid, Viimsi Gümnaasiumi õpilane

13.30 – 14.15 – lõunapaus

14.20 –  Vabadussõja mälestusmärgid Jõhvi kihelkonnas: Kohtla-Järvel, Jõhvis, Toilas  ja Pagaril. Liset Vähk, Jõhvi Gümnaasiumi õpilane

14.45 – Aleksander Tõnisson Edisel ja tema jälg Jõhvis. Vallo Reimaa, Tartu Tamme kooli direktor

15.30 – Arutelu: Mida on meil kaasa võtta Jõhvi  sõjaeelsetest rahvuslikest ettevõtmistest tänapäeva?  Arutelu juht on Vallo Reimaa, Tartu Tamme kooli direktor

16.30 – Kokkuvõtted, lõppsõnad

17.00 – Konverentsi lõpp

Jõhvi kesklinnas toimunud XI Mihklilaat tõi Alutagusemaa keskuse värvkirevasse sügisesse melu

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

3.oktoobril 2020

Laupäeval, 3.oktoobril toimunud Jõhvi mihklilaadal oli nii linnarahval kui külalistel võimalik osta põllumajandus- ja aiasaadusi, istikuid, käsitöö- ja loodustooteid. Samuti oli võimalik soetada tasuta raamtuid Jõhvi Keskraamatukogu raamatutelgis. Rammu ja täpset kätt oli võimalik proovida ammulaskmises. Ehitushuvilisi nõustas  Maja Nagu Vaja projektimeeskond ning proovida ja uudistada sai Valgamaalt kohale toodud Munasauna.

Laada külalistele esines meeleoluka avakontserdiga Jõhvi Muusikakooli Big Band. Orelil musitseeris  Svetlana Kekiševa ja toreda  pärastlõunase kontserdiga esines ansambel „Tartu Väntorel“.  Jõhvi Kunstikooli näitus kirikhoones tutvustas Jõhvit läbi noorte kunstnike pilgu. Kõikidele huvilistele oli avatud tasuta kindluskiriku muuseum.

Mihklilaatade korraldamise traditsioon Jõhvis ulatub 1920. aastatesse.  Traditsiooni taaselustas Jõhvi Muuseumi Selts 2010. aastal. Mihklilaata korraldab selts koostöös Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskusega.  

Üritust toetasid Jõhvi Vallavalitsus, Jõhvi Muuseumi Selts, Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskus ning Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp.

Lisainfo:

Anne-Ly Reimaa, e-post annelyreimaa@gmail.com

Jõhvi Muuseumi Selts

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

Jõhvi Mihkli kirikus on avatud näitus „Meenutades õpetaja Aksel Kallast“.

Jõhvi Muuseumi Seltsi pressiteade

3.oktoobril 2020

Jõhvi Mihkli kirikus on avatud näitus „Meenutades õpetaja Aksel Kallast“. Näitus on pühendatud EELK Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Aksel Kallase 130. sünniaastapäevale.

Aksel (Axel) Kallas sündis 15. juunil 1890. aastal Rõuge kirikumõisas. Tema Isa Rudolf Kallas oli Eesti vaimulik, teoloog, pedagoog, kultuuriloolane ja rahvusliku liikumise tegelane. Ema Ida Kallas (sünd Bernhof) oli baltisaksa kaupmehe tütar. Tema isa vennapoeg Oskar Kallas oli rahvaluuleteadlane ja diplomaat, kelle abikaasa oli Soome kirjanik Aino Kallas. Aksel Kallase noorusaastad möödusid Peterburis, kus tema isa oli Peterburi Jaani koguduse õpetaja. Aastatel 1910 – 1915 õppis ta  Tartu Ülikoolis usuteadust ja oli  Korp! Sakala liige. 17.detsembril 1916 valiti ta Paistu koguduse õpetajaks ja kolm aastat hiljem,  17.septembril 1919 Jõhvi koguduse õpetajaks. Vabadussõja ajal oli Aksel Kallas Narva väerinde sõjaväeõpetaja,  1919.aastal Võru haiglas kaplan ning 2. diviisi väliõpetaja.

Aksel Kallas abiellus 1920. aasta mais Hilda Auguste Kikasega (sünd 1893 Õisus), kes töötas Pääsküla vangilaagri tüüfusehaiglas halastajaõena. Kolides Jõhvi elama, põetas Hilda koguduse majadesse paigutatud  tüüfusesse haigestunud sõjapõgenikke. Nii Hilda kui ka Aksel Kallas põdesid ka ise tüüfust 1919.aastal.  1919. Hilda oli ravil Tallinna haiglas, Aksel Võrus. Nad küll paranesid, kuid põetud haigus nõrgestas tervist. 1920.aasta hilissügisel toimusid Eestis I Riigikogu valimised, kuhu Kristliku Rahvaerakonna nimekirjas valiti ka Aksel Kallas. Abikaasa surma järel kinnitati Aksel Kallas Rõuge õpetajaks alles 1921. aasta juunis. Halvenenud tervise tõttu sõitis ta Berliini ravile, kus ta suri 31-aastasena 4.aprillil 1922. aastal ja on maetud Tartu Raadi (Maarja) kalmistule.

Aksel Kallast mäletatakse Jõhvis inimesena, kelle jutlused tõid rahva kirikusse. Ka kirjanik Henrik Visnapuu on meenutanud Aksel Kallase kõneosavust ja kütkestavaid jutlusi. A.Kallas on ka loonud ja tõlkinud saksakeelset luulet. Tema luuletuste sõnad on Eestile andnud rida vaimulikke laule. Jõhvi koguduse kalmistupühadel ja leeripühadel kasutas õp Aksel Kallas alati oma loomingut, koostades ja väljaandes spetsiaalseid laululehti, mis on säilinud Jõhvi koguduse arhiivis.

Näitusel on kasutatud Eesti Rahvusarhiivi, EELK Konsistooriumi, EELK Jõhvi Mihkli koguduse ning Anneli Leini erakogu materjale. Näituse on koostanud Jõhvi koguduse assistent-arhivaar Anneli Lein.

Lisainfo: 
Anneli Lein, EELK Jõhvi Mihkli kogudus
Telefon:  3370013, e-post: annelilein77@gmail.com

• 

• 

• 

•