Laupäeval, 28.septembril toimus Jõhvi kesklinnas, Mihkli kiriku pargis ja Rakvere tänaval X Jõhvi Mihklilaat, kus oli võimalik osta erinevaid põllumajandus- ja aiasaadusi, pagari-, käsitöö- ja loodustooteid ning istikuid. Mihklilaat kandis motot „Jõhvikas & jõhvikas“. Jõhvi Mihkli kirikus rõõmustasid linlasi Jõhvi noored lauljad, Jõhvi bigbänd, Svetlana Kekiševa orelil ja Jõhvist pärit muusikud Henn Rebane ja Tõnu Raadik.
Mihklilaata
korraldas Jõhvi Muuseumi Selts. Üritust toetavad Jõhvi Vallavalitsus ning Jõhvi
Muuseumi Selts ja Kultuurkapital.
Pöörlev auto liiklusohutuse õppeks.Kohtla-Järve Järve kooli ettevõtlus- ja tehnoloogia lõimitud õppe õpilased Mihklilaadal Jõhvis. Asjaosalised tõdesid, et oli väga tulus ja kasulik laadakogemus.
Laupäeval, 28.septembril toimub Jõhvi kesklinnas, Mihkli kiriku pargis ja Rakvere tänaval X Jõhvi Mihklilaat, kus nii linnarahval kui külalistel on võimalik osta põllumajandus- ja aiasaadusi, istikuid, käsitöö- ja loodustooteid. Jõhvi Keskväljakul on asunud laada- ja turupaik läbi sajandite ning maakonnakeskuse Jõhvi laatade traditsioon ulatub enam kui 190 aasta tagusesse aega.
Selle
aasta mihklilaat on pühendatud Jõhvile ja jõhvilastele ning kannab motot „Jõhvikas
& jõhvikas“. Lisaks laadamelule
pakub päev ka rikkalikku kultuuriprogrammi.
Laada külalistele esineb kell 10 avatervituseks Jõhvi Muusikakooli Big Band. Kell 11 toimub Jõhvi Mihkli kirikus orelimuusika pooltund, kus musitseerib Svetlana Kekiševa. Seejärel, kell 12 esinevad kirikus Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuse laululapsed Kesti Pärnametsa juhendamisel. Pärastlõunal kell 14 toimub kirikus endiste jõhvilaste Henn Rebase ja Tõnu Raadiku kontsert „Romantilised hetked laulude, viiuli ja akordioniga“. Samas on võimalik tutvuda Jõhvi Muuseumi Seltsi ja Jõhvi kunstikooli näitustega teemal „Jõhvikas“. Tasuta on avatud Kindluskiriku muuseum. Rammu ja täpset kätt saavad laadalised proovida ka ammulaskmises. Maanteeamet pakub lisaks liiklusohutusalast teavitust pöörleva autoga, et rääkida turvavöö kasutamise tähtsusest liikluses.
Mihklilaata
korraldab Jõhvi Muuseumi Selts. Selts on asutatud 2000.a. eesmärgiga arendada Jõhvi Mihkli kirikus asuvat kindluskiriku muuseumi ning olla tegev turisminduses ja Jõhvi
kihelkonna ajaloo uurimises
ja tutvustamises. Mihklilaatade traditsiooni
Jõhvis taaselustas Jõhvi Muuseumi Selts 2010. aastal. 2019. aastal möödub 194
aastat esimese kirjalikult mainitud laada korraldamisest Jõhvis 1825.aastal.
Üritust
toetavad Jõhvi Vallavalitsus ning Jõhvi Muuseumi Selts ja Kultuurkapital.
Jõhvi Muuseumi Selts korraldas Euroopa Muinsuskaitsepäevade nädalal Jõhvi Mihkli Kirikus giidituuri, kus koguduse pastor Peeter Kaldur tutvustas kiriku aknavitraaži ja Jõhvi Muuseumi Seltsi esimees Anne-Ly Reimaa Jõhvi kiriku aadlivappide ja altarimaali saamislugu.
2018.aastal valminud vitraaži autor on Peterburi kunstnik Anatoli Pelipenko. Vitraažil on kujutatud peaingel Miikaeli, kiriku kaitsepühakut. Peeter Kalduri sõnul on kavas tellida vitraažid ka teistele kiriku akendele, kus plaanis kujutada neitsi Maarjat, apostleid Peetrust ja Paulust, samuti Jeesus Kristust.
Anne-Ly Reimaa tutvustas1900.aastal valminud altarimaali “Taevaminek“ autorit Ernst Friedrich von Lipharti tegevust. Altarimaali valmimist rahastas Kiikla mõisnik, Peteburis tegutsenud piiritusevabrikant, ettevõtte Bollmann & Co omanik Heinrich von Dehn, kes ka ise on maalil kujutatud. Lipharti alatarimaalid asuvad lisaks Jõhvile veel Väike-Maarjas ja Tartus.
Ernst v. Liphart (24. august 1847, Raadi – 14. aprill 1932, Leningrad) sündis Raadi mõisas tuntud intellektuaali ja kunstikoguja Karl Eduard von Lipharti neljanda lapsena. Kunstihariduse sai Liphart Lääne-Euroopas, kuid 1886.aastal asus elama St. Peterburgi, kus õpetas dekoratiivmaali ning joonistamist, pidas loenguid itaalia ja hispaania kunstist. 1893.aastal sai Ernst von Liphart akadeemiku nimetuse “saavutuste eest maalikunstis”. Alates 1901. aastast oli Liphart Ermitaaži kaastöötaja ja hiljem selle kauaaegne maaligalerii koguhoidja. Oktoobrirevolutsiooni sündmused 1917. aastal tühistasid paljuski Lipharti elutöö: uued võimud otsustasid muuseumide kogud ümber jagada ning lisaks hakati 1927. aastal Stalini industrialiseerimisplaanide realiseerimiseks muuseumide aardeid müüma välismaalastele.
Külalised said ülevaate ka Jõhvi Mihkli kirikus 2001.a. juulikuus toimunud arheoloogiliste uuringute ja keldriruumide remondi käigus leitud ning seejärel Tallinna Toomkirikus ja ennistustöökojas Kanut restaureeritud aadlivappidest. Püssi, Ereda ja Sompa mõisnike kuulunud vapid pärinevad Põhjasõja järgses ajast, 1726.aastast, mil praostkonna aadlipered annetasid kirikule uue altari, kantsli ja võidukaare krutsifiksi. Kirikust keldrisse viiv käik, kust vapid leiti, müüriti kinni 20.sajandi algusaastail, mil kirik sai Kiikla mõisnikelt von Dehnidelt annetusena uue altari.
Alates 1991.aastast toimuvad Eestis Euroopa
Muinsuskaitsepäevad igal aastal septembri teisel nädalavahetusel. Sel aastal 12.-15.septembril
toimunud muinsuskaitsepäevad tutvustasid kunsti ja meelelahutusega seotud
pärandipaiku.
