Jõhvi Mihkli kirikus tähistati 3.jaanuaril 2020.a. saja aasta möödumist Vabadussõja relvarahu väljakuulutamisest kirikukellade helinaga ja kihelkonna kalmistutele maetud 20 Vabadusristi kavaleri nimega mälestustahvli avamisega. Mälestustahvli kirikus avasid Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Kaitseliidu vanematekogu liige Kalev Naur. Mälestustahvli õnnistas sisse EELK Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur. Üritusel osalejaid tervitas Jõhvi vallavanem Max Kaur.
Fotod: Arvid Siilak
Kontakt: Kalev Naur Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse liige Telefon 5053183 e-post: kalev.naur@hotmail.com
Reedel, 3.jaanuaril ootavad Jõhvi Vallavalitsus, Kaitseliidu Alutaguse malev ja Jõhvi Muuseumi Selts jõhvilasi Vabadussõja relvarahu väljakuulutamise 100.aastapäeva tähistamisele.
3. jaanuaril tähistatakse Jõhvi Mihkli kirikus kell 10.30 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud relvarahu väljakuulutamist kirikukellade helina ja Jõhvi kihelkonna kalmistustele maetud 20 Vabadusristi kavaleri mälestustahvli avamisega.
Mälestustahvli kirikus avavad
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Kaitseliidu vanematekogu liige
Kalev Naur, kes kõneleb kirikus ka Eesti Vabadusristi teenetemärgi saamisloost
ja annetamisest peale Vabadussõda. Mälestustahvli
õnnistab sisse EELK Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur. Üritusel osalejaid tervitab Jõhvi vallavanem
Max Kaur.
Mälestusüritus jätkub kell 11.10 Jõhvi
Vabadussõja mälestusmärgi juures relvarahu 100.aastapäeva auks mälestuspärgade
asetamise ja 100 mälestusküünla süütamisega.
Riigikantselei on kuulutanud 3.jaanuari Vabadussõjas
võidelnute mälestuspäevaks, mil kogu riigis heisatakse Eesti Vabariigi lipud. Lipud
heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.
Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed
tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa
Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa
vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919.
aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli
all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja
rahva vastupanu murda.
Eesti Vabadussõda kestis 402 päeva. Sõja vastasrinnete relvad vaikisid 3.
jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31.
detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588
otseses lahingutegevuses. Sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2.veebraril
2020.a sõlmiti Tartus kahe riigi vahel rahuleping. Traditsioon pidada üleriigilist
vaikuseminutut 3.jaanuaril kell 10.30 sai alguse 1920.aastatel.
Mälestusüritust
korraldavad Jõhvi Muuseumi Selts, Jõhvi Vallavalitsus ja Kaitseliidu Alutaguse
Malev.
Jõhvi Muuseumi Selts kutsub vaatama Jõhvi Mihkli kirkusse vanade jõuluehete näitust „Jõulutunne“. Näitusel on eksponeeritud 110 alates 1930. aastatest pärit kuuseehet.
Jõulupuu ehtimise komme jõudis mõisate kaudu eestlaste kodudesse 19. sajandi keskpaigas. Alles 19. sajandi lõpus jõudsid eestlaste pühadepuule ehted, mis olid spetsiaalselt jõulupuu jaoks valmistatud. Ehted tehti enamasti ise, vähesel määral sai neid ka osta.
1920.aastatel levisid peamiselt hõbedaks, kuldseks või värviliseks toonitud ümmargused kuulid, hiljem peened värvilised ja mõne looma, linnu, puuvilja, käbi või kella kujuga jõuluehted.
1950.aastatel ilmestasid näärikuuski suured ja reljeefsed kuulid. Moodi läksid puu- ja köögivilju imiteerivad ehted. Sõjajärgset perioodi iseloomustab ka lai valik loomakujulisi ehteid ja viisnurki.
Alles 1970.aastatel ilmusid kuuseehete valikusse mitmevärvilised elektriküünlad.
Näituse koostajaks on Jõhvi Muuseumi Seltsi liige Astrid Niinepuu. Eksponeeritud ehted on pärit Iisaku kihelkonnamuuseumist ja erakogudest. Näitus jääb avatuks kuni 1.veebruarini 2020.
